Vajangu saeveski töötajad Aarne Merila (paremal) ja Artur Karron oskavad palgist valmistada mitmesugust lauamaterjali. Foto: Tairo Lutter

“Ühepäevaperemehe mentaliteet maksab nüüd valusalt kätte,” teeb kogenud metsamees järelduse. Positiivset ta Eesti metsatööstuse tulevikule mõeldes ei näe.

Ligi kaks aastakümmet on Eesti metsades aina raiutud. Üheksakümnendate aastate suures metsaraiumise tuhinas ei pööratud aga tähelepanu uute metsade istutamisele. Ja seegi, mis istutati, on sageli hooldamata.

“Põhilised liigid, mis nendel raiesmikel nüüd kasvavad, on vaarikas, pihlakas, toomingas. Aga kas see on siis tulevikumets meie metsatööstuse jaoks,” on Marmelt Riibe murelik.

“Järeltulevate põlvede eest on sisuliselt metsa nii laastatud kui varastatud,” annab ASi Kasepuu saeveski omanik Marmelt Riibe olukorrale hinnangu.

AS Kasepuu püsib

AS Kasepuu alustas 1993. aastal. “Oleme suutnud püsima jääda, sest teeme kõikvõimalikke metsatöid. Toodame saematerjali, saeme teenustööna palke laudadeks, puhastame võsast elektriliinide aluseid,” loetleb Riibe oma firma ettevõtmisi. Üheks püsimajäämise põhjuseks peab ta ka seda, et mitu ümbruskonna väikest saeveskit on toorainepuuduses oma tegevuse lõpetanud. Samuti pole tema firma käive võrreldav kümne aasta tagusega.

“Kui siis oli meie aastakäive 1,3 - 1,4 miljonit krooni, siis praegu on see kõigest 0,8 miljonit,” räägib Marmelt Riibe. Väikefirmat aitab elus hoida veel see, et saetööstuse kõik jäägid kasutatakse maksimaalselt ära. Kas küttematerjaliks või loomadele allapanuks. Nii läheb tekkinud saepuru Vajangul asuvatesse OÜ Markilo sigalatesse allapanuks.

ASi Kasepuu Vajangu saeveskis teevad palkidest laudu Enn Mikk, Artur Karron ja Aarne Merila - kogenud saekaatrimehed, kes töötanud firmas aastaid. “Kui algul sai töötatud kahes vahetuses, siis nüüd on tooraine nappus sedavõrd terav, et ühe vahetusega saavad kõik tööd tehtud,” räägib Artur Karron. Enamaks toorainet lihtsalt ei jätku.

Raske aasta metsamehele

Marmelt Riibe on ka 100 hektari erametsa omanik. Rohkem kui tänavune talv, mis jaanuari keskpaigani raskendas metsameeste tööd pehmete ja poriste teede tõttu, mõjutas nende tegemisi kuiv ja kuum suvi.

“Põud tegi väga palju kahju metsakultuuridele. 80 protsenti puudest, mis ma kevadel istutasin, hävitas põud ära, sest meie kandis suvel sademeid peaaegu polnud,” kõneleb Marmelt Riibe.

Istutatud puude hulk polnud suur, kuid ka need kaks hektarit, mis sai istikutega kaetud, nõudsid nii tööd kui kulutusi. Aga see polnud põuase suve ainuke löök. Istandused, mis olid seni metsakahjuritest puutumata, langesid nende saagiks. “Soe ja kuiv suvi oli kahjurite paljunemiseks siinkandis igati soodne,” nendib Riibe.

Metsameeste raskele olukorrale näeb ta ajutist leevendust sanitaarraiete tegemises. “Metsamehena olen kursis, et riigimetsades on küllaldaselt tuultes murdunud ja ka kuivanud puid, mis vajavad koristamist ja sobivad kütteks. Siin saab kas või meie väike firma oma õla alla panna ja minu firma metsameestel oleks tööd ja leiba,” näeb Riibe olukorrast väljapääsu.

Tõrmas tegutseva puutreppide ja metalltaladel puuastmetega treppide valmistamise ja paigaldamisega tegeleva Tammiku Trepid ja Põrandad OÜ juhatuse liige ja tegevdirektor Raivo Krumm on tooraineprobleemidega meie puidutööstuses hästi kursis.

Toorainenappus on tuntav

Puidutööstuses on tekkinud toorme hankimisega tõsiseid probleeme ja hüppeliselt on kasvanud hinnad. Nii on läinud tamme- ja männispoon ühte hinnaklassi, mis on üllatav areng.

“Ilmselt läheb meie kvaliteetne männipalk väga suures mahus jõudsalt arenevale ehitusturule, arvab firmajuht. Kuid defitsiidiks on muutumas ka kvaliteetne kuusepruss, teab Krumm rääkida. Venemaa palgiturule firmajuht ei looda, sest selle turu käitumine võib olla ettearvamatu, mida ajalugu on korduvalt näidanud. Järjest enam tuleb harjuda Euroopa hindadega. Ka puiduturul.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5