Väike konnakotkas, kes Vinni vallas omale puu otsa pesa punus, põhjustas pika kohtusaaga. Foto: Arne Ader

Vinni vallavalitsuse maanõunik Anu Are meenutas, et 2002. aastal sai Urve Roht vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamisega seoses õiguse erastada ligikaudu kaheksa hektari suurune maaüksus Vinni vallas.

“Kaks aastat hiljem aga esitas naine keskkonnaministeeriumile avalduse selle kinnistu vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu, põhjendusel, et seal asub I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka pesa, mis seab kinnistu omanikule kaitsekohustuse,” rääkis Are.

Lääne-Viru keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialisti Tõnis Muru sõnul kätkeb kaitsekohustus endas hulga piiranguid, näiteks on pesa ümbruskonnas keelatud igasugune majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja ehitiste püstitamine.

Urve Rohu poeg Ivar Roht rääkis, et kui nad oleksid maa erastamisel teadnud, et seal asub kaitsealune pesa, poleks nad taotlust esitanudki. “See poleks lihtsalt üldse mõttekas olnud, sest kaitsevöönd ulatub peaaegu üle terve kinnistu ning me ei saa seal midagi teha,” sõnas Roht.

Kauaaegne püsielupaik

Peagi hakkas olukorda uurima maa-amet ning selgus, et Urve Rohule oli erastatud erastamisele mitte kuuluvat maad.

Ilmnes, et linnud olid kasutanud pesapuud püsielupaigana juba aastaid. Veelgi enam, hiljem tuli välja, et selle läheduses samal kinnistul asub veel teinegi väike-konnakotka pesa, mis looduskaitse spetsialisti Tõnis Muru sõnul on väga harukordne.

Maa-amet asus seisukohale, et nii Vinni vallavalitsus, volikogu kui ka erastamist korraldanud maavanem olid erastamise eeltoimingute käigus jätnud täitmata neile pandud kohustused kontrollida vajalikke dokumente ning andmete õigsust.

Seejärel tegi maavanem Vinni omavalitsusele ettepaneku tühistada volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus Urve Rohule maa erastamise kohta, kuid kui ettepanekut ei täidetud, pöördus maavanem protestiga halduskohtusse.

Maaomanik sai õiguse

Lääne-Viru maavalitsuse jurist-nõunik Helin Leichter ütles, et halduskohtu otsusega tühistati erastamist puudutavad Vinni vallavolikogu ja vallavalitsuse korraldused, kuid Urve Roht kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.

“Ringkonnakohtus läheneti aga asjale hoopis teisest küljest, olulisemaks kujunesid erastaja õiguspärase ootuse, usalduse kaitse ja õiguskindluse põhimõtted,” rääkis Leichter.

“Ringkonnakohus leidis, et konkreetsel juhul ei kaalu avalik huvi üle Urve Rohu erahuvi ning et tema suhtes antud haldusaktid jäävad kehtima ja tema omandatud maad ei nõuta tagasi.” Ringkonnakohus rahuldas Urve Rohu apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu halduskohtu otsuse.

Kuid sellega asi siiski ei piirdunud, sest maavanem esitas kassatsioonkaebuse riigikohtusse. Viimane aga leidis, et maavanema kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning seda ei võeta kohtumenetlusse. Tänaseks on ringkonnakohtu otsus jõustunud.

Ivar Roht kinnitas, et kuna nende tegevus kinnistul on peaaegu võimatu, taotlevad nad maa vahetamist riigile kuuluva kinnisasja vastu. “See on teatavasti küll väga pikk ja keeruline protsess, kuid kavatseme siiski proovida,” lausus Roht.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.4