Võsu põhikooli poisid avastasid töövihikut täites, et mõisatiigis elavad konnad. Foto: Andres Pulver

Sagadi metsamuuseumi direktor Ain Kütt rääkis, et selleks hooajaks elas metsamuuseumi puudenäitus üle põhjaliku uuenduskuuri, lisaks on Sagadi mõisa peahoones tulekul mõisaaegsete mänguasjade ja loodetavasti ka vanade rahade näitus.

Juuni alguseni on metsamuuseumis avatud näitus Eesti viimaste aastate puitarhitektuuri paremikust.

Kollased loengud

Ain Kütt lubas, et kindlasti tulevad suvel traditsioonilised öömuuseumid väikese loengu ja kontserdiga.

“Loengud ei ole mingil juhul liigtõsised, pigem kollasemat laadi ajaloost - näiteks räägitakse kummitustest, legendidest, joodikmõisahärradest, omaaegsetest seksuaalkäitumise normidest,” selgitas Kütt.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus ütles, et kevad on metsakeskuse jaoks alati uus algus. “Igal kevadel tahame pakkuda kindlasti midagi uut,” lisas ta.

Sel kevadel on uueks asjaks raamat “Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud”, mis valmis metsakeskuse ja Lääne-Viru maavalitsuse koostöös.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi sõnul on see raamat mõeldud inimestele, kes elavad Lääne-Virumaal. “Meile kõigile, eriti aga noortele, et oskaksime näha ja tunnetada neid väärtusi, mis meie ümber on,” rääkis Jõgi, kelle hinnangul tõstab raamatu väärtust sellega kaasas olev töövihik.

Hommikul enne raamatu esitlust testis töövihikut Võsu põhikooli IX klass, lapsed jäid sellega väga rahule ja leidsid, et töövihiku ülesannete lahendamine pani neid nii mõnelegi asjale sootuks teise pilguga vaatama.

Raamatu “Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud” fotode autor Avo Seidelberg ütles, et mööda Virumaad ringi rännates ja pildistamiseks vajalikke kohti otsides tundis ta suurt puudust inimesest, kes oleks teda juhatanud.

“Äkki oleksin pidanud samuti töövihikust alustama, siis saanuks ilmselt paremaid pilte teha ja sootuks teistele asjadele tähelepanu pöörata,” arvas Seidelberg.

Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi maastiku- ja kultuurikeskuse juhataja Hannes Palang rääkis, et tavaarusaama kohaselt on maastik ennekõike loodus, kuid tegelikult kuuluvad maastiku alla ka kultuur, mälu ja väärtushinnangud.

“Mida rohkem me mingist asjast teame, seda paremini suudame seda mõista ja seda paremini oskame seda ka hoida,” lausus ta.

Palang tõi näiteks, et kui tekib liiga palju inimesi, kelle vanavanemad on elanud linnades, siis nad maast võõrdununa ei saa linnainimestena enam midagi aru sellest, mis seal toimub.

Looduslaulude konkurss

Raamat “Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud” oli RMK Sagadi metsakeskuse ja Lääne-Viru maavalitsuse teine koostööprojekt. Esimene oli 2006. aasta suvel valminud loodusluule plaat “Kahe jõe vahel”.

Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ütles, et kaks ilma kolmandata ei jää. “Sügisel kuulutame koos metsakeskusega välja looduslaulude konkursi,” lubas maavanem.

• Raamat kirjeldab 45 Lääne-Virumaa väärtuslikku maastikku.

• Raamatuga on kaasas töövihik, mis aitab paremini maastikuga tutvuda.

• Kõik maakonna gümnaasiumid said 20, põhikoolid 10 ja algkoolid 5 raamatut.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0