Eesti keelt oskavate inimeste maailmas toetatakse Gruusiat ja peetakse agressoriks Venemaad. Eesti keelt mitteoskavate inimeste maailmas on asjad suisa vastupidi. Veelgi enam, mõnede muulaste arvates tuleks Gruusiat toetanud poliitikud lausa häbiposti naelutada.

Kõverpeeglimaailm

Need erinevad maailmad on tekkinud erineva inforuumi tõttu. Kaks paralleelset infomaailma on aga Eesti riik ise tekitanud, jättes need kaasmaalased (aga seda siinsed mitte-eestlased ju on, meeldigu see meile või mitte), infosulgu.

Venekeelne Raadio 4 on praegu ainus kanal, mis Eestis elavaid venelasi Eesti inforuumiga ühendab. Trükiajakirjanduses on ainsaks, aga siiski õhkõrnaks ühendajaks ehk vaid venekeelne Postimees ja Põhjarannik (Severnoje Poberežje).

Venekeelne üleriigiline päevaleht Vesti Dnja viib oma lugeja aga mingisse kummalisse kõverpeeglimaailma, milles küll Eestit ära tunda ei saa.

Igapäevasel telemaastikul leidub vaid veerandtund venekeelse “Aktuaalse kaamera” näol, mis mitte-eestlastele Eesti elu näitab.

Möödunud kevadel räägiti väga palju sellest, et meil peaks olema venekeelne avalik-õiguslik telekanal. Vahetult pärast pronksiöid toetasid seda peaaegu kõik poliitikud.

Hiljem arvati, et tegemist peaks olema multikultuurse kanaliga. Praeguseks on teise avalik-õigusliku telekanali vajadus unustatud. Vähemalt poliitikud on seda teinud, mõni kultuuriministeeriumi kõrge ametnik on kuluaarivestluses otse öelnud, et seda ei tule niikuinii.

Kaks häirekella

Peaminister Andrus Ansip pidas pärast 14. augustil toimunud valitsuse istungit lausa kapitulatsioonikõne, kinnitades, et Eesti ei vaja venekeelset telekanalit, sest see ei suuda nii või teisiti võistelda Venemaa telekanalitega, mille eelarved on praegu hiiglaslikud.

Nojah, aga võrreldes Venemaaga on Eestis kõik imepisike. Ainult sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on Eestis seni veel oluliselt suurem kui Venemaal. Peaministri väidet ekstra poleerides võime välja jõuda seisukohani, et Eesti riik on tervenisti mõttetu, sest on Venemaaga võrreldes väga väike. Ma loodan väga, et peaminister nii siiski ei mõtle.

Mina arvan, et igal Eestis elaval mitte-eestlasel on õigus saada tõest infot riigis toimuva kohta, aga ka teavet riigi seisukohtadest maailmapoliitikas.

Õigupoolest vajaks Eesti lisaks venekeelsetele telesaadetele ka vähemalt ingliskeelseid tele- ja raadiouudiseid. Seega oleks poliitikutel siiski aeg nõustuda, et ETV teist kanalit on vaja ja selle jaoks tuleb leida raha.

Millegipärast tundub mulle, et informeeritud inimene on majandusele kasulikum kui naaberriigi mitte just väga sõbraliku propaganda kätte jäänu. Seega on isegi säästuajal tarvis venekeelse elanikkonna informeerimisele mõelda.

Peaministril on tuline õigus, kui ta räägib Raadio 4 usaldatavusest ja vajadusest seda kanalit senisest rohkem rahastada. Aga ta eksib, kui arvab, et venekeelsed saated ETV teisel kanalil on mõttetu raharaiskamine. Ma arvan, et Raadio Tartu ühe asutajana teab peaminister väga hästi, kuidas meedia mõjukust hinnatakse.

Kahe paralleelmaailma olemasolu Eestis on seni andnud vähemalt kaks häirekella. Pronksiööde ajal helises kell väga kõvasti, Gruusia sündmuste ajal väheke tasem. Ma ei usu, et me peaksime nii väga ootama kolmandat helinat. Aga täitsa kindel on see, et venekeelsete telesaadete mahtu ei tohi suurendada eestikeelsete arvelt.

Ago Gaškov, ajakirjanik

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0