Vahur Kuresson näitab vasikaid, kel on õnnestunud huntide haardest eluga pääseda. Foto: Teet Suur

Talupidaja Vahur Kuresson tõdes, et on sel suvel huntidega kimpus olnud.

Esimest korda tulid võsavillemid külla juunis, kui murdsid maha talvise vasika: muist loomast oli ka nahka pandud, osa aga sinnasamasse vedelema jäetud. Edaspidi on tapatöö ohvriks langenud nooremad, kevadel sündinud vasikad.

Sündmuskohal käinud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tuvastas, et 99protsendise tõenäosusega oli murdja hunt.

Sama meelt olid ka kohalikud jahimehed ning Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse spetsialistid.

Peletav valgustus

“Väiksemad vasikad on paarisajakilose eluskaaluga, need jäävad aeda ega jookse kuskile välja. Siiasamasse lageda peale on hundid nad murdnud. Suuremad vasikad põgenesid aga hundihirmus siit kõige postidega. Vasikad tegid põgenedes igavese ringi, läbi soode kuskilt. Alles Pikaristi kandist leidsime nad lõpuks üles,” jutustas Vahur Kuresson. Suuremaid vasikaid ei ole ta julgenudki enam välja lasta.

Vahur Kuresson ütles, et on kopli võsavillemite peletamiseks valgustanud ning pannud aia peale ka vanad lõhnavad kaltsud ning lipikud, mis lehvides peaksid metsloomi peletama. “Praegu on rahulik olnud, pärast valgustuse paigaldamist ei ole hundid murdmas käinud,” sõnas Kuresson.

Tema meelest tuleb huntide külaskäiku võtta kui loodusõnnetust, mille vastu eriti midagi teha ei saagi. “Võib-olla oleks abi olnud sellest, kui jahimehed oleksid siin juunis varitsusjahti pidanud, kuid see oleks eeldanud laskmisloa olemasolu,” kõneles ta.

Kuresson lisas, et tänavu olid hundid tema veisekarjas esimest korda, varasematel aastatel seda juhtunud ei ole.

Anti küttimisluba

Rakvere jahindusklubi Viru-Nigula jahtkonna esimees Guido Reimer sõnas, et vasikate murdjaks on tõenäoliselt vanahunt, kes hiljem saaki kutsikatega jagab. Jahimehed on juba ammu täheldanud, et lähikonnas elab emahunt pesakonnaga.

Reimeri sõnul läheb hundijaht tegelikult lahti alles 1. detsembril, kuid Viru-Nigula kütid said vanahundi laskmiseks eriloa, mis kehtib septembri lõpuni. “Selle ajani õpetavad vanahundid kutsikaid murdma,” selgitas Guido Reimer. Reimer ütles, et hundile peetakse varitsusjahti, kuid teda on üsna raske tabada, sest küttida tohib ainult piirkonnas, kus on tehtud kahju ehk kopli lähedal.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse piirkondlik jahinduse ja metsanduse spetsialist Linda Kelu kinnitas, et keskkonnateenistus on väljastanud hundi küttimiseks eriloa.

Kelu sõnul loomade omanikku huntide rünnakus süüdistada ei saa, sest kopli ümber on korralik aed, mis peaks metslooma pidama.

Linda Kelu rääkis, et huntide rünnakud on ilmselt seotud aastaajaga, sest just praegu õpetavad võsavillemid kutsikaid jahti pidama. Kui lammaste murdmisi tuleb ikka ette, siis see, et hunt vasikakarjas käib, on siiski suhteliselt harv nähtus. Tänavu Lääne-Virumaal rohkem taolistest juhtumitest teada pole antud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5