Lääne-Viru kõrgkoolide päevad annavad võimaluse tudengitel kord aastas kokku saada. Selle aasta volbripäeval pesti juba traditsiooniliselt lauluisa Kreutzwaldi büsti šampusega. Foto: Arvet Mägi

Tallinna ülikooli Rakvere kolledž võttis tänavu õppureid sotsiaaltöö, alushariduse pedagoogi ja esimest aastat sotsiaalpedagoogika erialale.

Viiendat aastat on võimalik õppida magistriõppes ka riigiteadusi.

Rakvere kolledži vastutava sekretäri Külli Vilepilli sõnul taheti kõige enam õppida alushariduse pedagoogikat kaugõppes, kokku 52 tudengit 101 sisseastunust.

“Enamik neist on juba töötavad inimesed, kes on ametis kas lasteaiaõpetaja või nende abina,” rääkis Vilepill. Päevaõppes soovis sama eriala õppida 11 inimest.

Esimest aastat loetava sotsiaalpedagoogika eriala valis sel aastal 13 tudengit, magistriõppesse riigiteadustes asus 16 soovijat.

Lisaks koolile tööl

Praeguse seisuga 1150 tudengiga Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis õpetatakse rakenduskõrghariduse õppekavade järgi ärijuhtimise, raamatupidamise, sotsiaaltöö ja kaubandusökonoomika eriala.

Keskhariduse baasil kutsehariduse õppekavade järgi õpetatakse rakenduskõrgkoolis väikeettevõtluse, ärikorralduse ja sekretäritöö, müügiassistendi ja majandusinfo töötlemise eriala.

Vastuvõtuinfosüsteemi SAIS kaudu esitati rakenduskõrgkooli õppima asumiseks kokku 672 avaldust.

“Vastuvõtunumbrid pole veel lõplikud, sest kaugõppesse astujad alles kinnitavad õppima asumist,” rääkis kooli õppeprorektor Merje Vaide.

Sel aastal on kaugõppes õppida soovijaid rohkem kui päevases õppes, sest paljud on otsustanud kõrgkoolis töö kõrvalt käia.

“Kõige rohkem tunti huvi nagu ikka raamatupidamise eriala vastu, avaldusi esitati 171. Hea oli see, et väga paljud soovisid õppida kaubanduse valdkonnas,” lisas Vaide.

Plaaniti üht õpperühma, kuid avati lõpuks kaks.

Samuti on Vaide sõnul alati populaarne olnud ärijuhtimine.

Praegu jätkub ja kestab 15. septembrini dokumentide vastuvõtt majandusinfo töötlemise erialale.

Mainori kõrgkooli Rakvere õppekeskuses sai sellel sügisel õppima asuda ärijuhtimise, personalitöö ja teenindusjuhtimise, infotehnoloogi ja disaini erialale. Õppekeskuse juhataja Mare Vassiljevi sõnul valiti enim ärijuhtimise ning personalitöö ja teenindusjuhtimise eriala.

“Kui vaadata aruandeid teise kursuse täitumuse kohta, võib öelda, et need erialad on olnud mitmel aastal populaarsed,” arutles Mare Vassiljev.

Mullu alustati Mainori kõrgkoolis ka uue eriala, disaini, lugemist. Seda asus Rakveres õppima paar tudengit. Teist aastat järjest on vähem huvi tuntud infotehnoloogia vastu.

Mare Vassiljevi arvates on põhjus selles, et seda ala saab õppida ka mitmes teises kõrgkoolis ja kutsekoolis.

Tänavu on õppeleping sõlmitud 29 uue tudengiga. “Me oleme sellega rahul. Eestis üliõpilaste arv üldiselt väheneb ja seetõttu prognoosisime sisseastujate arvu isegi väiksemaks,” lisas Mare Vassiljev.

Õppekeskuses on juba aastaid üle saja tudengi, mis on Vassiljevi sõnul maakonna olusid arvestades ka üsna optimaalne.

Õppida kodumaakonnas

Lääne-Virumaal tegutsevatesse kõrgkoolidesse asuvad õppima hea meelega ka sama maakonna koolilõpetajad.

Lääne-Viru maavalitsuse 2007. aasta kohta tehtud analüüsist selgus, et Lääne-Viru rakenduskõrgkooli asus eelmisel aastal õppima 262 maakonna koolilõpetajat, neist samal aastal lõpetanuid 142.

Rakenduskõrgkooli astujatest 86 omandas kutsekeskhariduse eelnevalt samas koolis ajal, kui kool tegutses Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolina.

Tallinna ülikooli Rakvere kolledžisse asus 2007. aastal õppima 35 meie maakonna koolilõpetajat, neist 29 kaugõppes, viis on keskhariduse saanud 2007. aastal.

Mainori kõrgkooli Rakvere õppekeskuse 32st esmakursuslasest 28 oli Lääne-Virumaa koolilõpetajad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0