Puude istutamise kampaaniad koguvad hoogu. Maikuus panid Vandus talgukorras väikesed kuusepuud mulda Stora Enso ja Tallinna Tehnikaülikooli meeskoor. Foto: Tairo Lutter

Viimaseil aastail on hoogu läinud metsaistutamine, lisaks pannakse väikesed puukesed kasvama ka põllule. Sellest metsast saadavat tulu tavaliselt istutajad ise ei näegi, selle saavad aastakümnete pärast järeltulijad.

Et metsa on paljude arvates juba liiga palju maha võetud ja lagastatud, tuleb seda asemele istutada - ja istutajaid ainult kiita. Puid ei panda mulda mitte ainult maharaiutud metsa asemele, vaid ka otse põllule. Ka riik toetab istutamist. Nii on kahel viimasel aastal kaubaks läinud kõik Eestis kasvatatud istikud ja nendest, eriti kuusest, on vahepeal puudus kätte tulnud.

Sellest tingitult on Eesti saanud loa tuua vajadusel kuuseistikuid sisse Valgevenest. 24. detsembril avaldati Official Journalis Euroopa Komisjoni otsus, millega lubatakse liikmesriikidel endal otsustada, millistest Euroopa Komisjoni aktsepteeritud ühendusevälistest riikidest võib importida metsapuu taimede istikuid.

Ühe ühendusevälise riigina on riikide nimekirja lisatud Eesti ja Läti taotlusel ka Valgevene, kust võib pädeva asutuse otsuse alusel importida harilikku kuuske, mille algmaterjal pärineb identifitseeritud lähtekohast kas puistutest või üksikpuudelt. Import on lubatud kuuse kultiveerimismaterjali defitsiidi katteks, kui puudub teistest liikmesriikidest vastava kultiveerimismaterjali hankimise võimalus.

Haab – kuum puu

Metsameeste hinnangul on kõige suurem puudus kuuseistikuist, sest need kasvavad istutamiskõlbulikuks kõige kauem – kolm-neli aastat. “Kuuseistikuvajadust tuleb vähemalt paar aastat ette teada,” arvab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Kirde regiooni peametsaülem Tavo Uuetalu.

Missuguseid puid aga Eesti metsa üldse istutada, miks peab meie metsas nägema ainult kuuske, kaske ja mändi?

Tavo Uuetalu sõnul valitakse puu ikka kasvutingimuste järgi. “Meil Pandivere kõrgustikul on viljakad, kuusele sobivad maad. Lahemaal ja mere ääres liivastel maadel kasvavad hästi aga männikud,” põhjendab Uuetalu. Liigniiskel, aga samas viljakal maal Tudu ja Paasvere kandis sirgub paremini kask.

Ka haab on nüüd kuum puu, sest haavapuitu hakkab vajama Kundasse rajatav Estonian Celli tehas. Haab saab raieküpseks umbes 40-aastaselt. Kui palju praegu Eesti metsades haaba kasvab, on raske hinnata. “Haab kasvab segamini teiste puudega,” märgib Uuetalu. Samas hakkab haab ise paljunema juurevõsudest ja kaseseeme levib tuulega ka kaugemale. Nii hakkavad need puud ka istutamata kasvama.

Põnevad puud õppemetsas

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse metsaspetsialisti Raivo Helmi sõnul saavad lehtpuud üldse kiiremini raievalmis kui okaspuud. “Kask saab raieküpseks 70, kuusk 80 ja mänd alles 100 aastaga,” võrdleb Helm. Kui kallid kase vineerpakud välja arvata, maksavad okaspuud ka rohkem kui lehtpuud.

Metsaomaniku ja Viru-Lemmu metsaseltsi eestvedaja Guido Ploompuu sõnul on nende õpperajale istutatud ka võõrapäraseid puuliike. “Õpperajal kasvab maarjakaske, hübriidhaaba, eurojaapani lehist,” nimetab ta omapärasemaid liike. Eriti harva esinev pidi olema eurojaapani lehis, mille seeme pärineb Taanist. Selle taimed on kasvatatud kasvuhoones ja meristeemselt paljundatud. “Kiiresti kasvav hübriidhaab võib aga siis osutuda vajalikuks, kui Kunda haavapuitmassitehas tööle hakkab,” prognoosib Guido Ploompuu.

Võõrapärasemad puud on istutatud enamasti paaril viimasel aastal. Viru-Lemmu metsaselts on välja andnud õppemetsas kasvavate puude kohta ka infovoldiku.