Riigikogu liige Indrek Saar kehastub augustiõhtutel Pilistveres Rasputiniks. Foto: Ain Saviauk

Etenduses kaasa tegev Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt tuletab meelde kunagise diskobändi Boney M hittlugu Rasputinist kui seksimasinast, mõni teab kindlasti ka sellenimelist viinamarki. Ülle vanaema aga tavatses mõnd suure ninaga meest nähes kommenteerida: “Sellel mehel on nii suur nina nagu Rasputinil.”

“Aga mis või kes Rasputin meie arvates tegelikult oli, saab ikka etendusel näha,” ütles Ülle Lichtfeldt. “Ja ilma pärast seekord muretsema ei pea, sest katus on pea kohal, koos korstna otsas pesitsevate kurgedega.”

“Pilistvere ise on minu jaoks üks uus avastus Eestimaalt, hingematvalt ilus. Ja mis kõige olulisem: kogu see kamp, kes seda lavastust teeb, on kirjeldamatult lahedad inimesed,” lisas näitlejatar.

Armastus ja usk

Põltsamaa lavastaja Ain Saviauk on rahul, et ta nimiosasse just Indrek Saare leidis - tegemist on väga energilise inimesega.

Näitleja ja riigikogu liige Indrek Saar kiidab omakorda Rasputinit: “Rasputinis oli midagi, millest tänapäeva ühiskonnas on tihti puudu - armastus ja usk. Ta armastas inimesi ja uskus ning unistas, et maailm saab muutuda õiglasemaks ja hoolivamaks.”

Saar tõdeb, et Rasputin oli oma inimlike nõrkustega küll “patune”, kuid julges seda tunnistada nii endale kui teistele. “See andis talle võimaluse püüda ise paremaks muutuda ja mõista teisi inimesi.”

“Müstiliste võimete kõrval, mida on loomulikult raske kainelt analüüsida, oli tal kindlasti üks väga hästi arenenud oskus: ta tundis inimesi. Väga mitmekülgsed kogemused olid talle õpetanud, kuidas tajuda inimesi, ja see andis talle võime neid läbi näha,” rääkis Saar.

Tänu lausa seletamatule idealismile on Rasputin olnud suurepärane müütide allikas ja erinevad režiimid ning huvirühmad on seda ära kasutanud. Meie usume, et ta oli andekas, idealistlik, tugeva usuga, ja mis kõige olulisem - temas oli meeletu armastus.

Saarele on olnud “Rasputiniga” töötamine äärmiselt huvitav ja arendav ekskursioon Venemaa ajalukku, sest lavastaja on ennast läbi kaevanud mahukast ja mitmekülgsest materjalist, mis puudutab kogu selle loo ajaloolist tausta. Saar: “Veelgi enam aga tunnen ma rõõmu meie trupi väga mitmekülgsetest vestlustest, aruteludest inimese olemuse, usu ja religiooni tähenduse ning armastuse üle. Neile asjadele on vaja mõelda, eriti kui oled poliitik.”

Püha kolmainsus

Etenduses laulev Bonzo tunnistas, et on väga tänulik Jumalale ja teistele asjaosalistele erutava, õpetliku ning hariva aja ja kogemuse eest, mis teda selle tükiga seob. “Teater on mul alati meelel ja meeles olnud ning kutset kaasa teha - olen selle kahjuks saanud üpris harva - olen alati võtnud suure komplimendina,” lausus Bonzo, lisades, et kui Ülle sellest tükist esimest korda rääkis, siis mõtted teatrist, Rasputinist ja laulust “Gorod” tekitasid sellise püha kolmainsuse võimsa sümbioosi, et tema pärast oleks võinud kohe proovidega alustada.

Bonzo: “Ma olen alati Venemaa ajalukku ja kultuuri teatava aukartusega suhtunud, seda imetlenud ja armastanud. Mu emapoolne suguvõsa on sealt pärit, ma laulan palju vene keeles ja kuldsel sügisel Peterburis Neeva kaldal jalutades tunnen end justkui kodus olevat.”

Ta lisas, et tänu sellele teatrietendusele on ta läbi lugenud kolm raamatut Rasputinist, natuke targemaks saanud ka Romanovitest ja kahetsust tundnud, et see režiim nii jõhkralt lõpetati.

Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh

• Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh (1869-1916) oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune.

• Rasputin oli oma elu esimesed 25 aastat tavaline talupoeg, paistes silma joomise ja vargustega. Kui ta kord taas varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. Ta hakkas mööda Venemaa pühapaiku ringi rändama ning palvetama. Peagi omandas oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse. Talle tekkis palju naissoost austajaid.

• Tsaaripere lähikonda sattus Rasputin peamiselt tänu sellele, et tsaarinna Aleksandra Fjodorovna oli huvitatud müstitsismist ning vajas enda ebakindluse peletamiseks “pühameest”.

• 1914. aastal tehti Rasputinile esimene atentaadikatse: teda löödi kodukülas noaga kõhtu. Rasputin jäi aga ellu ja sellest saadik uskusid tema austajad veelgi enam tema pühalikkust. Kuid 1916. aastal otsustasid monarhistid Felix Jussupovi ja Dmitri Pavlovitš Romanovi juhtimisel Rasputini elu lõpetada, et “päästa tsaar ja Venemaa”. Enne oli Rasputin aga ennustanud, et ilma temata hukkub tsaaripere peagi. Nii see teatavasti ka läks.

Lavastaja Ain Saviauk: “Ajalugu on karm”

Kust tuli mõte selline tükk suvel välja tuua?

“Mõte tuli juba kaheksa aastat tagasi. Algselt ei olnud see mõeldud suvelavastuseks. Aga et see lõpuks suvel sündis, on olnud väga positiivne.”

Millest selline mängukoha valik?

“Eks Griša (Grigori Rasputin) ise juhtis selle mängukohani. Pilistvere on energeetiliselt väga tugev koht. Mängimiseks sobiva ruumi tingimus oli kõrgus. Ruum pidi olema kõrge ja hea akustikaga. Soov oli kasutada elavat muusikat, ilma et oleks tarvidus seda mikrofonidega püüda ja helivõimendusega võimendada. Ja kui Bonzo oma laulud sellesse ruumi lahti lasi, oli see lausa müstiline kogemus.”

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5