Haridusminister Tõnis Lukase sõnul tuleb põhikool ja gümnaasium üksteisest lahutada, sest õppel kahes kooliastmes on uue seaduse järgi erinevad eesmärgid.
Lukas: põhikooli ja gümnaasiumi lahkulöömine tuleneb nende erinevatest eesmärkidest
16. jaanuar 2009, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhikooli puhul on olulised õppekvaliteedi võrdsus regionaalselt ja kõigi õpilaste individuaalne järeleaitamine. Gümnaasiumiastmes on oluline mitmekesisus ja kvaliteet, see, et kõik koolid suudaksid õppekava ka maksimaalsel tasemel täita,» selgitas Lukas.
Lukase sõnul kehtestab valitsus kuni aasta jooksul pärast seaduse vastuvõtmist korra, kuidas täpselt kooliastmete lahutamine toimuma hakkab. Praegusel kujul saavad põhikoolid ja gümnaasiumid edasi töötada kuni õppeaastani 2011/2012.
«Minu ülesanne on selgitada riigikogule, et koolide lahutamine on ainult üks samm umbes kümnest ümberkorraldusest, mis sellega kaasas käib ja tagab haridussüsteemi tasakaalustatud arengu,» ütles Lukas.
Lukase sõnul on valitsusel ka võimalus teha gümnaasiumite lahutamisel erandeid ja jätta põhikool ja gümnaasium või näiteks progümnaasium (7.-9. klass) ja gümnaasium üheks asutuseks.
Erandid võivad lähtuda regionaalsetest põhjustest, aga ka kooli spetsiifikast - näiteks kui kooli õppekavas on mõne aine õpetamine alanud riikliku õppekavaga võrreldes varem.
Lukase sõnul otsustab valitsus kõikide erandite üle individuaalselt.
Veel usub Lukas, et kooliastmete eraldamine toob endaga kaasa põhikooli astumise katsete kadumise.
«Kui me läheme süsteemile, kus omavalitsus määrab igale õpilasele kodulähedase ehk elukohajärgse kooli, siis sellist eksami- või katsete pinget nagu praegu, enam taluda ei tule,» leidis Lukas.
Endise haridusministri Mailis Repsi sõnul tuleb põhikoolide ja gümnaasiumite eraldamine väga rahulikult läbi rääkida.
«Õpetajate kaader, mis saab maakoolidest, ühiselamud, transport, need kõik on probleemid, mis selle otsusega tekivad,» loetles Reps.
Kõiki õppeastmeid koondava Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg ütles Postimees.ee'le, et lisaks logistilistele probleemidele tekib kindlasti ka emotsionaalset vastuseisu seoses koolide traditsioonidega.
«Selline otsus peaks kindlasti olema toetatud tugevate uuringute ja analüüsidega ning osapooltele väga hästi ära põhjendatud,» märkis Tannberg ja lisas, et nende koolis ei toeta suurem osa õpetajaid õppeastmete lahutamist.