Kahjuks pole riigikukutajad alati olnud aatemehed, nendegi hulgas on ikka ja jälle olnud kurikuulsaid pätte ja päris kõrilõikajaid. Isegi ausambaid on niisugustele püstitatud.

Eestis oli omataoliste hulgas räigeim 1924. aasta 1. detsembri võimuhaarajate oma, kelle ohvriks langes Eesti riigiametnikke ja sõjaväelasi. Ka Lääne-Virumaal oli mässajate auks mitu tänavat nimetatud.

Need arulagedad ajad on nüüd õnneks mööda saanud. Aga lihtsalt kummalisi nimesid tuleb siin ja seal ikka ette.

Alles hiljaaegu pandi ju Rakveres tänavatele nimeks Propelleri, Tiiviku ja Teliku. Ei ole neil nägu ega tegu. Aga ise oleme süüdi, sest keegi ei võtnud ka vaevaks nende nimede vastu häält tõsta.

Sedapuhku näikse nimevalik õnnestunum olevat, ja mis kõige tähtsam, taastatud saab ka üks vana ja auväärne tänavanimi – Õllepruuli tänav.

Nimekomisjonis olla sellele tänavale küll ka Jõe tänava nime pakutud, aga selle, iseenesest täitsa toreda nime panemisega peab Rakveres küll väga ettevaatlik olema. Saati et ekslinnapea Matti Jõe just sellele tänavale omale residentsi ehitab.

Aga tänavatele nimesid pannes võiks ringi vaadata küll. Ja põiktänava nime kandvatest tänavatest tuleks lahti saada. Nii võiks kas või Lõuna põik Haigla tänava nime kanda. Ja kui saja aasta pärast keegi enam ei mäletagi, et seal kunagi haigla oli, tuletaks tänava nimi seda ikka meelde.

Ühele meeldib ema ja teisele tütar, ühele isa ja teisele poeg. Nii ei saa ka tänavatele pandavad nimed kõikidele ühtviisi meele järele olla.

Ükskord harjume nendega aga niikuinii. Või kui mitte meie, siis meie lapsed. Ja poole sajandi pärast ei pane Propelleri tänav ehk enam kedagi õlgu kehitama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1