Linnaeelarve ennustatav miinus ületab sadat miljonit

Linnapea Urmas Kruuse ütles, et väljamaksete piirang hakkab kehtima 30. aprillini või Tartu lisaeelarve vastuvõtmiseni eeldatavalt aprillis.

Ehkki praeguses seisus arvestab linnavalitsus üle saja miljoni ulatuva eelarvemiinusega, on kõigile osakondadele tehtud ülesandeks leida juba eelolevaks reedeks enda ja oma allasutuste eelarvetest võimalusi kümneprotsendiseks kokkuhoiuks. Osakondadele on tehtud ülesandeks sel teemal läbi rääkida ka lepingupartneritega.

Kui kümneprotsendilist kärbet laiendada kogu linnaeelarve peale, tähendaks see 170 miljonit krooni, kehtiva linnaeelarve maht on 1,74 miljardit krooni.

Ebaselgus püsib

Abilinnapea Karin Jaanson ütles, et suure osa Tartu linnaeelarve puudujäägist põhjustab Tallinna poliitikute otsus vähendada omavalitsustele tuleva üksikisiku tulumaksu osa 11,9 protsendilt 11,1 protsendile. Tartule on selle otsuse hind 60 miljonit krooni. Ent see pole kõik ja praegu on arvestuslik miinus üle saja miljoni krooni.

«Ükskõik, millised valitsuse lõplikud otsused ka poleks, negatiivne linnaeelarve tuleb,» ütles Jaanson. Tänasel linnavalitsuse istungil vastu võtta plaanitava väljamaksete piirangu ülesanne on tema seletusel jätta lisaeelarve menetlemiseks võimalikult vabad käed.

Kärpimine puudutab tema sõnul aga absoluutselt kõike, sest on kriisiolukord. «Selge on, et päris kõikidest kuludest kümmet protsenti säästa siiski ei saa, pärast analüüsi on näha, millest siis saab,» ütles ta.

Päris selge on Jaansoni sõnul seegi, et linn peab asuma personalikulusid vähendama. Juba läinud nädalal andis linnapea Urmas Kruuse teada enda ja abilinnapeade palga vähendamisest kümne protsendi võrra, kuid üksnes selle sammu mõju linnaeelarvele on siiski väike. Kokkuhoid tabab kõiki osakondi ja allasutusi. Valida on palga vähendamine või koondamised. «Ei ole mõtet illusiooni luua, et me pääseme,» sõnas ta.

Haridusosakonna juhataja Boris Goldman ütles, et kui haldustöötajate ja ringijuhtide puhul on mõeldav koondamine, ei ole see õpetajaskonna seas võimalik, seal on võimalik tegelda vaid palga suurusega.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak märkis, et kui investeeringute raha jääb vähemaks, võib koondamine oodata töötajaid, kelle põhiülesanne on investeeringute ettevalmistamine. «Praegu ei saa ma küll öelda, et meil osakonnas on koormamata inimesi,» lausus ta.

Mis puutub lepingupartneritega kokkuhoiu võimaluste üle läbirääkimisse, siis teatud puhkudel võib linnapoolne kulude vähendamine mõeldav olla leppetrahvide hinna varal, kuid ka linn on partneritele seadnud sanktsioonid puhuks, kui need lepingut ei täida.

Üks, mille arvelt kokkuhoidmist Haak pigem välistaks, on bussiliikluse kokkutõmbamine, sest säästuajal on ilmselt autole bussi eelistajaid varasemast enam.

Laenuvõime väheneb

Mullu eelarve menetlemise aegu oli Tartul ruumi veel 160 miljoni krooni juurdelaenamiseks. Olukorras, kus linna tulud kahanevad, langeb ka maksimaalse laenukoormuse lubatud lagi.

Karin Jaanson ütles, et tegevuskulude katmiseks juurde laenata oleks niikuinii ebamõistlik, praegu eelarvesse plaanitud laen on kavandatud Euroopa Liidu tõukefondide projektide kaarahastamiseks ja sel eesmärgil laenamine võiks kõne alla tulla ka edaspidi. Väga kurb oleks tema sõnul, kui omafinantseeringu puudumise tõttu jääks euroraha kasutamata. Veel kehtiva linnaeelarve investeeringute poolel on linna enda raha 230 miljonit krooni.

Rahvaliitu kuuluv Jaanson kritiseeris eile pealinna poliitikuid, öeldes, et praegusesse raskesse olukorda on Tartu ja teised omavalitsused pannud riigi otsustusvõimetus: majanduse olukord oli ammu teada, otsustamine on lükatud aega, kui omavalitsustel on eelarved koostatud ning paljud hanked ja lepingud sõlmitud. «Kahetsusväärne, et septembrist alates riigikogus eelnõu kolme lugemise aja jooksul ei jõutud eelarve kärpimise kava juurde,» lausus ta.