Tallinna õpilasmalevlased on Haljala lähistel Vanamõisas mõisapargi korrastamisel suureks abiks nii kiviaia kui ka tiigiümbruse puhastamisel. Foto: Teet Suur

Kümme 15-17aastast poissi-tüdrukut ööbivad Haljala koolimajas ning igal hommikul sõidab nende rühm ratastega Vanamõisa parki. Seal töötavad nad kuus tundi.

“Noored on üllatavalt usinad tööd tegema, eriti päikesepaistelise ilmaga. Aga külma ning vihmase ilmaga töö kuidagi venib, sest tuju on halb ja olek loid,” räägib noortest töörügajatest malevajuht Meeri Lille. “Niivõrd tublisid malevanoori annab mul oma kuuest malevasuvest meenutada,” kiidab rühmaülem Jaak Juske.

Juba esimese malevanädalaga jõudsid poisid koristada vana maakividest aia mullakihist ja risust ning tüdrukud puhastada põhjalikult mõisatiikide ümbrust.

Aga malevaelu sisaldab endas muudki. Esimesel õhtul korraldati tutvumismäng, et kuus poissi, neli tüdrukut ja kaks rühmajuhti omavahel tuttavaks saaksid. “Malevasse tullakse küll ka koos sõbraga, aga üldjuhul moodustavad rühma ikka üksteisele täiesti võõrad inimesed,” ütles Meeri Lille.

Rühm Katkised Kummid

Malevarühmal möödus juba nende esimene päev Haljalas väga tormiliselt. Kellel läks katki rattakumm, kellel käsi. Sellegipoolest jõuti ööbimispaika tagasi ning alustati üksteisega tutvumist. Samal ajal hiilisid aga koolimajja pahatahtlikud Haljala noored, kes lasid kõigil malevlastel rattakummid tühjaks, varastasid osal ära ventiilid ning lukustasid ühe ratta võõra lukuga. Asi läks koguni nii kaugele, et malevajuhid pidid kohalikke politseiga ähvardama. Kartuses antigi võti linnanoortele tagasi ja keskkööks oli suurem osa ratastest juba korras.

Vaid mõned kannatanud pidid järgmisel päeval tööle hilinema. Sellest hoolimata heitsid positiivsed malevlased intsidendi üle nalja ning nimetasid rühma Katkiste Kummide rühmaks, inspireeritud just esimesel päeval juhtunust.

Aga malevas tegeletakse ka vaimsete asjadega. Näiteks peavad noored kujundama rühmale lipu ja kirjutama rühma laulu. Viimasega pole neil mingeid raskusi, sest tööd tehes on harjumuseks saanud teha tuntud lauludest oma malevaversioon.

Hõissa pulmad!

Kui kaks nädalat malevatööd saab läbi, on viimasele päevale plaanitud suurejooneline malevapulm. “Eks igas rühmas tekivad ju omad paarid,” muigas Juske. “Kindlasti on ka kõik kohalikud elanikud oodatud meeleolukale pulmarongkäigule kaasa elama.”

Kui Tallinna noored tulid Lääne-Virumaale, siis Tapa noored läksid 25. juunil kümneks päevaks Harjumaale Anija õpilasmalevasse.

Ehkki malevlastele endile tundub kümme päeva küllaltki lühike aeg, tunnistavad nad, et selle jooksul jõuab tegelikult palju ära teha.

Kui Tapa ja Lehtse noored Kehrasse jõudsid, tutvustasid juhendajad Eve Allsoo Tapalt ning Tuuliki Rohtla Kehrast neile kõigepealt malevareegleid. Malevlaste meelest oli kõige toredam punkt see, et kõik pidid omavahel hästi läbi saama.

Teisel päeval algas töö. Noorte ülesanne oli põllult ära korjata kõik suuremad kivid. Kuna põld oli tohutu suur ning kive täis, jätkus seda tööd kõikideks päevadeks.

Nagu malevaelule omane, järgnes ka seal väsitavale tööle lõbusam osa, mille olid ette valmistanud juhendajad. Noored said õppida rivitantsu, kuulata loengut päästetööst, tutvuda Kehra komando tuletõrjeauto ning -riietusega ja osaleda “rebaste” ristimisel. Kõige põnevam oli aga vaieldamatult nädalavahetus, mil juhendajad üllatasid noori väljasõiduga Prangli saarele.

Pranglile puhkama

Malevlased sõidutati Kehrast bussiga Leppneeme sadamasse ning sealt mindi postipaadile Helge. Pranglil olles said malevlased tutvuda saare inimeste, looduse ning ajalooga. Pererahvas, kes noori majutas, oli postipaadi kapteni pere. “Meile pakuti maitsvat turska, mida kapten ise oli püüdnud, ning saime viimasel päeval isegi temaga kaasa kalale. Kõik see kokku oli võrratu kogemus,” rääkis vaimustunud malevlane Liina Saia.

Õpilasmalevast jäi noortele elavalt meelde ka viimane õhtu. Nimelt on traditsiooniks saanud, et sel ööl peidavad juhid malevlaste asjad ära. Seekord olid noored kavalad ning ei jäänudki magama. Kell 2.30 tulid aga juhendajad nende juurde ja ütlesid, et viivad kõik unetud jalutama.

Jalutuskäik kestis kaks tundi, ja oh seda üllatust, kui ööbimispaika jõudes avastati, et asjad on ikkagi kadunud. Hommikul otsiti siis kotte, mis panigi malevaelule punkti.

Veel enne ärasõitu lubasid kõik noored kindlasti ka järgmisel aastal malevasse minna.

Lapsed töötavad suvel lusti ja rõõmuga

Eva Klaas

Mitu Lääne-Virumaa omavalitsust korraldab noortele suvel töölaagreid, et pakkuda neile eakohast tegevust ning taskuraha teenimise võimalust.

Väike-Maarja vallas saavad töö- ja puhkelaagri neljas vahetuses taskuraha teenida kokku üle kaheksakümne 13-17aastase noore.

Õpilased on ametis oma kodule kõige lähemates paikades - eraldi laagrirühmad on Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi piirkonna noortele. Maleva kaks esimest vahetust on töö juba lõpetanud, kaks töötavad selle nädala lõpuni.

Väike-Maarja valla noorsootöötaja Tanja Mets rääkis, et õpilased teevad heakorratöid kalmistutel, puhastavad ümbrust okstest ja võsast, korrastavad Väike-Maarja noortekeskust ja laovad ühissauna juures puid.

“Noored on väga usinad, tahavad tööd teha ja taskuraha teenida,” kiitis Tanja Mets, lisades, et noorematel õpilastel ei olegi eriti teisi rahateenimise võimalusi. Töösuve lõppedes ootab kõiki laagrilisi preemiaekskursioon.

Viru-Nigula õpilasmalevlased on praeguseks töö lõpetanud. Ligi kuu aja jooksul puhastasid malevlased Viru-Nigula kalmistul Vabadussõjas langenutele püstitatud monumendi ümbrust ja mitme õpetaja hauaplatsi, samuti uuendati Viru-Nigula pastoraadihoone esine ringtee.

Laagri kasvataja Sven Forsel ütles, et leidis paarikümne noorega kiiresti ühise keele ning lapsed tegid tööd himuga, viilimist polnud. Ja märkis, et tegelikult ei ole malevasuvi veel päris läbi, ees seisavad vaba aega sisustavad üritused.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5