Kütid vaatasid tõtt neljaliikmelise karuperega

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimehed kohtusid kolme pojaga karuperega, just nii suurt kooslust näeb ka vene kunstniku Ivan Šiškini maalil “Hommik männimetsas”.
Jahimehed kohtusid kolme pojaga karuperega, just nii suurt kooslust näeb ka vene kunstniku Ivan Šiškini maalil “Hommik männimetsas”. Foto: Repro

Laupäeval, kui Rakke kandis peeti metssea- ja põdrajahti, nautisid mitu jahimeest harukordset vaatepilti: neist möödus lähedalt suur karupere – emakaru koos kolme pojaga.

"Vahemaa karudega oli ehk viisteist meetrit," rääkis jahimees Joel Potman. Ta lisas, et kõik käis nii kiiresti, et ei osanud hirmu tunda ega midagi mõelda. “Sellist tunnet küll ei tekkinud, et võiks loomi pildistada. Aga hetk oli muidugi võimas,” lisas Rakke jahiseltsi kütt.

Karupere ületas raudteed. Potman märkis, et kuigi mesikäppasid on piirkonnas üsna arvukalt ning jahi ajal ka loomade liikumine teistsugune, on karu, eriti veel terve perekonna nägemine haruldane sündmus.

Jahist osa võtnud Rakvere jahindusklubi juhatuse esimees Raul Vahter nägi mesikäppasid samuti, küll märksa kaugemalt – umbes seitsmekümne meetri pealt.

“Karu on ikka suursugune loom,” kinnitas ka Vahter ning lisas, et Eestimaa karud inimest reeglina ründama ei kipu.

Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval.

Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole karu looduses just kerge kohata.

Joel Potman sai hiljuti ka teistsuguse kogemuse osaliseks. Tema oli see, kes karujahil karu lasi. “See oli esmakordne ja võib ka viimaseks jääda,” sõnas Potman.

Üks luba karu küttimiseks Rakke jahimeestel selleks hooajaks oligi.

Tabatud karu oli paarsada kilo raske, nii et üsna suur loom. “Karu näitas ennast, ajas püsti, poseeris,” meenutas Joel Potman.

Tema sõnul karu laskmisel midagi väga teistmoodi ei olnud kui teiste loomade puhul, kuid ulukist, kellesse kütt peabki austusega suhtuma, oli ikka natuke kahju küll.

Kuigi karujahti võib ametlikult pidada oktoobri lõpuni, on see Lääne-Virumaal juba läbi, sest kõik kaheksa karu, mis lubatud, on tabatud. “Karujaht lõppes siinmail juba septembri keskpaiku,” ütles Raul Vahter. Arvestades karude arvukust piirkonnas, võiks Vahteri hinnangul küttimisliimit olla mõnevõrra suurem.

Kogu Eestis on sel jahihooajal lubatud lasta 60 karu.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis 700 ringis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles