Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik rõhutab, et uue tehase rajamisel on suur rõhk loodussõbralikkusel ning ebameeldivat haisu haavapuidumassi tootmine kaasa ei too. Foto: Tairo Lutter

Elasite ja töötasite 12 aastat Münchenis. Mis moel te siia sattusite?

Tegelikult oli tahtmine Eestisse tagasi tulla juba õige mitu aega, aga seni polnud sobilikku tööpakkumist. Kui tuli Estonian Celli konkurss, siis võtsin sellest osa. Ja nüüd olen siin.

Milline tunne on tulla väikesesse Kundasse pärast tosinat aastat elu Saksamaa suurlinnas?

Olen kergesti kohanev inimene, šokki kui sellist ei olnud. Kui on huvitav töö ja inimesed on head, siis pole põhimõtteliselt vahet, kus töötada.

Aga väljaspool tööaega.

Ma elan põhiliselt ikkagi Tallinnas. Selles mõttes pole ka vaba aja veetmisega probleemi. Kundas läheks võib-olla selles mõttes kitsaks.

Ütlesite, et soovisite juba ammu Eestisse naasta. Praegu läheb iseäranis palju eestlasi võõrsile tööle ja elama. Mis te arvate, kas nemadki leiavad mõni aeg pärast silmaringi avardamist ja kogemustepagasi täitmist tagasitee?

Olen 12 aasta jooksul Saksamaal palju eestlasi näinud ja eks igaühel neist on omad põhjused võõrsile minna. Aga just nimelt peab olema sobiv pakkumine. Niisama tagasi tulla on natuke troostitu, kui siin keegi ootamas ei ole.

Minu meelest on nii, et igaüks, kes on mõne aja olnud välismaal ja näinud ära, et ega sealgi pudrumäed kasva, tahab ikkagi tagasi tulla. Eestlastel on see patriotism ikkagi suurem kui mõnel teisel rahvusel.

Millises seisus on praegu haavapuitmassitehase ehitus Kundas?

Praegu on seal kohapeal mitukümmend buldooserit ja veoautot tegutsemas, pinnasetööd käivad täie hooga. Merko on päris aktiivne seal oma alltöövõtjatega.

Kes seal ehitajateks on võetud?

Igale etapile on eraldi konkurss. Peaettevõtjaks on Saksa firma RWE, kes määrab alltöövõtjad. Näiteks tehase hoone püstitamise õiguse sai konkursil E-Betoonelement.

Teie olete Estonian Celli juhatuse liige ja finantsdirektor. Mis on hetkel teie ülesanne?

Mina olen siin tööl alates 1. augustist ning olen firma esimene töötaja. Kokku on praegu meil kolm töötajat, lisaks veel sekretär ja raamatupidaja, me tegeleme kaadri otsimisega, samuti kõigi teiste nende probleemidega, mis ei puuduta ehitamist - infrastruktuur, projekti finantseerimine ja muud.

Kui palju te ise ehituse juures viibite?

Huvi pärast ikka käin vaatamas, kuid põhimõtteliselt on vastutus peatöövõtja käes ja et tegemist on võtmed-kätte-projektiga, siis peavad nad meile lihtsalt teatud ajal tehase üle andma.

Millal?

2006. aasta esimese kvartali lõpus.

Tegelete kaadri otsimisega, millised võimalused seda Kundast leida on?

Tööjõudu otsime tõepoolest võimalikult lähedalt. Oleme teadvustanud, et sellega võib kitsaks minna, kui piirdume ainult Kundaga, sest Kundas on teisigi tööandjaid.

15. novembril hakkab tööle ka meie teine juhatuse liige, kes hakkab tegelema tootmiskaadri kokkupanemisega.

Koos administratsiooniga tuleb meil siis kokku 60 töötajat. Aga ehitamise perioodil saab tehases tööd ligi nelisada inimest. See ehitus mõjutab nii Kunda linnapilti kui ka teenindussektorit juba nüüd ja ka järgmisel aastal.

Kunda on tuntud linnana, mille elu käib umber tsemenditehase, nüüd tuleb veel üks tehas, millesse on suhtutud mõneti eelarvamusega.

Ei teagi, kas on olnud otsest vastuseisu kodanike poolt. Sellega, et linnapilti mõjutavad tehasekorstnad, on inimesed juba aastakümnete jooksul harjunud. Et meie tehas ei tekita tolmu ega ka haisu, siis ei tohiks keegi olla häiritud.

Kas haisu teke on absoluutselt välistatud?

Keskkonnanõuded on väga ranged ja haisu teke on välistatud, sest me ei kasuta väävlit, nagu Kehra või teised vanemat tüüpi tselluloositehased seda puidu pleegitamiseks teevad. Just väävel on see, mis tekitab haisu.

Meil tuleb kasutusele täiesti uus tehnoloogia Austria firmalt Andritz, kelle puhul võib seda siin pilootprojektiks nimetada.

Mis mõttes?

Selliseid seadmeid, mida meie jaoks tehakse, ei ole veel mujal tehtud.

Kas see tähendab Kehra tselluloositehasele lõppu?

Meilt tuleb teistsugune toodang. Meie toodame haavapuidumassi ja see on hoopis teise turuga. Igal tselluloosi liigil on oma turg ja oma ala, millise paberi jaoks seda kasutatakse.

Haavapuidumassi kasutatakse kõrgekvaliteedilise ja pehme paberi jaoks.

Millistesse paberitehastesse teie haavapuidumass minema hakkab?

Kogu toodang on suunatud välisturule.

Kes on tehase omanik?

Meil on kolm omanikku – Norra firma Larvik Cell, Austria kontsern Heinzel Group ja Londoni pank EBRD.

Palju tehas maksab?

Kogu projekti maksumus on 2,4 miljardit Eesti rooni, niisiis on tegu suuruselt teise välisinvesteeringuga Eestis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.17