Kui tunnetest laulda, siis komi keeles

Jääb kõlama, et armastus on ikka peamine, olgu nende kingitustega nagu on. Lauldakse, tantsitakse ja minnakse paari ning siis, kui aastakümned – ikka lauldes ja tantsides – möödunud, meenutatakse koos kaunist noorusaega. Mõni laul on melanhoolne, teises särtsub elurõõm, kolmandat saadavad mõtlikud vilepillid ning neljandat esitatakse tantsides.

“Meil on palju ilusaid rõõmsaid noortelaule,” ütles hõimupäevade raames Lääne-Virumaal esinenud Komi rahvakoori Zorjuška ansambli juht Anna Surnina, Podtõboki rahvakultuurikeskuse kunstiline juht.

Rahvalaulude ja ansambli temperamentne siirus sulatas publiku kiiresti nii Rakvere eragümnaasiumis kui ka kõigis teistes kontserdipaikades. Ega komid eestlasi pelgalt pealtvaatajaks jätnud – paar kiiret ettenäitamist ning saalist haaratud partnerid tantsisid, nagu oleks kuid koos harjutatud.

Ringtantsuna alanud sabatantsu saanuks aega olles kaasata kogu vaatajaskonna.

Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Podtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Repertuaaris on komi rahvalaulud, mängud ja pulmakombestik. Kooris, kes on võtnud südameasjaks komi rahvapärandi tutvustamise, laulab-tantsib eri vanuses rahvast pisikestest põnnidest soliidses eas inimesteni. Koori 26 liikmest sõitis Eestisse folkloori tutvustama seitsmeliikmeline ansambel.

“Töötame rahvakultuuri keskuse juures ja oleme tuntud üle riigi. Me säilitame rahvatraditsioone, esitame komi ja vene folkloori, laulame, tantsime, räägime, mängime. Laulame ka estraadilaule ja korraldame külapidusid uue aasta vastuvõtmisest naistepäeva ja teiste pühadeni. Meie juht Anna Nikolajevna õpetab meid laulma ja tantsima ning õmbleb rahvariideid,” rääkis ansambli liige Ekaterina Semjaškina, kes ametilt kohaliku raamatukogu juhataja.

Kõige muu kõrval korraldab Zorjuška ka traditsioonidele toetuvaid noorteõhtuid, kus 14–18aastased noormehed ja neiud peavad pidu, veetes aega vanade mängude ja teejoomisega.

Komi patriootidena rõõmustavad Zorjuška liikmed selle üle, et komi keel on programmide toel hakanud leidma avalikku kasutust vene keele kõrval. “Seni olid meil tee ääres asulate nimed ainult vene keeles, aga sellest kuust hakkavad olema ka komi keeles. Koolides käib õpe vene ja komi keeles. Õpikud on vene keeles, aga selgitusi jagatakse komi keeles. Meie külas, kus elanikke on 1000 ringis, elab 18 rahvusest inimesi, koolis õpib 126 õpilast,” rääkis Semjaškina.

Varem elas külas 3000 inimest, aga kui ebarentaablid ettevõtted suleti, suundusid paljud mujale tööle. Paljudes peredes on mehed mujal ametis ning käivad vahepeal kodus perele raha toomas. Noored vanemad jätavad sageli lapsed vanavanemate hoolde ja lähevad linna tööle.

“On raske, aga püüame vastu pidada. Meil on kõigil oma juurviljaaiad. Kes töötab, see elab ära, kes lesib ahju peal ja hädaldab, sel polegi midagi. Meie lõbutseme, meil on peod ja meie jaoks on elu rõõmus,” kõneles Ekaterina Semjaškina.

Sõit Eestisse on Zorjuška liikmetele esimene välisreis üldse.

“Meil oli raskusi, et siia sõita, aga me nii väga tahtsime, ja õnnestuski. Oleme selle üle väga rõõmsad,” sõnas ta ning kogu ansambel rääkis läbisegi, kui sõbralikult on neid vastu võetud, kui palju huvitavat on nad mõne päeva jooksul näinud. “Meile väga meeldib siin. Teil on kõik nii korras ja mugav, inimesed külalislahked, lapsed särasilmsed,” kiitis Semjaškina.

Zorjuška laulab meile lähemale kauge kauni Komimaa, kus üheksa kuud aastas on talv ja suvi imelühike, kus võetakse külalisi vastu avasüli ja noored armastavad jalutada.