Indrek Klammer: “Liialt palju on bürokraatiat ja põllumeest usaldatakse vähe”

Mida teie jaoks tähendab Hea Ettevõtja 20 laureaadiks nimetamine?

Tunnustus teeb heameelt. Tuletab endale ka meelde, mida on tehtud. Aga ilma hea meeskonnata ei oleks see võimalik olnud. Need 20 aastat on kiiresti läinud, samas on areng olnud etapiviisiline. Ettevõtteid on vähehaaval juurde tulnud ja neid ei ole tehtud toetuste pärast, vaid loodud loomulikust vajadusest.

Kakskümmend aastat ettevõtjana on päris pikk aeg. Mis on selle aja jooksul teid ennast kõige enam rõõmustanud?

Eks kõik, aga põllumajandusega sai alustatud ja sellega on kõige rohkem tegeldud. Juurde on tulnud seakasvatus ja loomakasvatus. Need on valdkonnad, mis omavahel hästi haakuvad, et söödatootmine ja viljakasvatus toimuks kõik kohapeal ning ei peaks kaugelt vedama. Nii on neid ettevõtteid vähehaaval lisandunud.

2000. ja 2002. aastal neid luues oli juba mõttes, et nad töötaksid eraldi ettevõtetena, et oleks selgemalt arusaadavad iga ettevõtte tulud ja kulud – segaettevõttes on küllalt keeruline jälgida omahindasid. Spetsialiseerunud ettevõtetes on raamatupidajatel tööd kindlasti rohkem, aga samas on võimalik rakendada uuemaid tehnoloogiaid ja võimsamaid masinaid.

Selle 20 aasta jooksul on põllumajanduses olnud nii paremaid kui halvemaid aegu. Kuidas teile praegune tundub?

Areng toimub efektiivsuse suunas, vahel tundub, et kohati minnakse ehk liialegi, mis puudutab masinate suurust näiteks. Aga midagi pole teha, sellega tuleb kaasa minna, muidu ei püsi konkurentsis.

Kui tugevaks peate konkurentsi Eesti põllumajanduses?

Viimasel ajal on paljud piimafarmid välisomanike kätte läinud. Nendega on raske võistelda, sest minu investeeringud on põhinenud kõik pangalaenudel, lisakapitali pole kuskilt tulnud.

Samas välisinvestorite võimalused on teised. Viimasel ajal oodatakse toetuste tõusu, et Eesti põllumees saaks muu Euroopaga võrdne olla.

See on tore, aga kui see võrdsus ükskord kätte jõuab, siis võiks hakata toetusi kärpima ja minna loomulikku konkurentsi. Aga seda ei ole meil paraku oodata.

Toetustega tegelemine ja nõuetega vastavusse viimine on aeganõudvad. Liialt palju on bürokraatiat ja põllumeest usaldatakse vähe. Meilgi on oma eriala spetsialistid, kes neid asju juhivad. Ma ei tee seda kaugeltki üksi.

Kui ettevõtteid on palju, siis iga nädal astub sisse mõni kontroll ja midagi kontrollitakse.

Tundub, et see süveneb veelgi ja läheb hullemaks, muutes igapäevaelu keerulisemaks.

Selge, et nõuded on ette antud ja neist tuleb lähtuda, samas kipuvad need Eestis olema sageli võimendatud. Näiteks keskkonnakompleksloa osas – kui mujal oli 300 lehma soovituslik, siis Eestis tehti see kohustuslikuks.

Eks kõik teeb ühtpidi tugevamaks. Ega meil seal midagi viga ei ole olnud, kui kontroll on käinud, lihtsalt palju aega võtab ära ja need inimesed saavad palka – see kõik on lõppude lõpuks meie enda kulul.

Maavanem tõi oma ettekandes välja, et meil on pigem tööjõupuudus kui tööpuudus. Mida teie ettevõtjana sellest arvate?

Eks oma ala spetsialistidega on suhteliselt raske. Aga nad on olemas ja tuleb lihtsalt üles leida. Päris lootusetu see asi ei ole. Oleme saanud meil praktikal olnud koolilõpetajaid endale tööle ja kui on noori inimesi, siis tuleb neid juurde.

Ise ma jään iga aastaga vanemaks, aga ettevõtete töötajate keskmine vanus nooreneb kogu aeg. Ikkagi noori tuleb järjest juurde.

Tehnoloogiat pole niisama mõtet soetada, peavad olema inimesed, kes oskavad seda kasutada, ja neile tuleb ka vastavat palka maksta. Läbi efektiivsuse see palk tuleb, ega see mujalt ei tule. Alati saaks parem olla, aga eks me püüame.

Indrek Klammer

Osaühingute Kulina Mõis ja Kupna Mõis ainuosanik ja juhatuse liige ning juhatuse liige OÜs Küti Mõis.

Kuulub MTÜsse Viru-Jaagupi Maaparandusühistu.

Kuulub Eesti Sealihatootjate mittetulundusühingu juhatusse ning on Eesti Suurpõllumeeste Klubi asutaja ja juhatuse liige.

Samuti on ta Vinni vallavolikogu liige 1996. aastast.