Uued katlamajad võitlevad hinnatõusuga

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui Sven Ivanov 2009. aastal Rakverre piiritustehase pankrotivarasid vaatama tuli, avanes talle üpris trööstitu pilt.

Olukord ei olnud siiski lootusetu ja esimese mõttena kargas mehele pähe tehase soojaressursi kasutamine. See andis ka julgust tehase ostmiseks.

Nüüd on jõutud nii kaugele, et Ivanovi juhitud ES Bioenergia OÜ allkirjastas Rakvere Soojusega lepingu soojuse müügiks kaheteistkümne aasta jooksul, samasuguse lepingu sõlmis Rakvere Soojus ka aktsiaseltsiga Adven Eesti.

Piiritustehase hoovile kerkib soojuse ja elektri koostootmisjaam, mis sai teoks tänu keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusele. Ivanovi sõnul oleks ettevõte ilma KIKi toeta piirdunud lihtsa biomassikatlamajaga.

“Ilma koostootmisjaamata piiritustehas ilmselt kaoks,” nentis Sven Ivanov.

ASi Rakvere Soojus juhatuse liikme Aare Kongi sõnul hakkab soojusenergia uutest, taastuvatel energiaallikatel töötavatest katlamajadest linna torustikesse tulema järgmise aasta teisel poolel, seega tänavu talvel veel midagi ei muutu.

Milliseks kujuneb toasooja hind 2013. aasta sügisel, ei tea veel keegi. Kindel on aga see, et uutest katlamajadest tuleva soojuse hind on umbes 20% odavam kui sellel, mida väljastab maagaasil köetav katlamaja.

Hinnalangust Kongi siiski ei lubanud, kuid arvas, et uued katlamajad peaksid hinnatõusule küll piduri peale tõmbama.

Piiritustehase ja Päikese tänava koostootmisjaama võimsus katab umbes 80 protsenti Rakvere linna soojusenergia vajadusest. Praegu tegutsev suur gaasikatlamaja jääb tulevikus vaid tipuvajadusi katvaks varukatlamajaks.

Aare Kongi rääkis, et allkirjastatud leping tähendab Rakvere soojatootmises täiesti uut kvaliteeti, viimati toimus taoline kvalitatiivne hüpe 1997. aastal, mil praegune maagaasil töötav katlamaja tööle hakkas.

“Gaas oli siis väga odav ja vabalt kättesaadav, ka gaasikatlamaja ehitamine oli odavam,” põhjendas Kongi tollast valikut, sest juba siis oli päevakorral koostootmisjaama ehitamise võimalus.

Rakvere astub esimese väiksema linnana ühte ritta Tallinna, Tartu ja Pärnuga, kus käib kohalikel kütustel põhinev soojuse ja energia koostootmine. Rakvere on üks väheseid kohti Eestis, kus soojatootmine on veel omavalituse kontrolli all, Rakvere Soojuse kaasomaniku Adven Eesti juhatuse liige Andrus Laumets ei pidanud seda aga sugugi halvaks.

Kuigi koostootmisjaamade käikuminek järgmisel aastal on oluline samm edasi, ei lahenda see siiski veel kõiki Rakvere soojamajanduse probleeme. “Rahul saame olla siis, kui viie-kuue aasta pärast on soojatrassid rekonstrueeritud,” sõnas Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.

Rakvere linnavalitsus ja Adven Eesti kirjutasid alla ka lepingule, mille kohaselt tehakse üheskoos korda Päikese tänav.

“Paneme linnaga seljad kokku ja teeme selle tänava, mis praegu ei ole just kõige päikeselisemas olukorras, korda,” lubas Andrus Laumets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles