Prügikast toidaks peret kolm kuud

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnavalitsus kavandab pealinnas miljon krooni maksva käimla üle trumbata sadu eurosid maksvate prügikastidega.
Rakvere linnavalitsus kavandab pealinnas miljon krooni maksva käimla üle trumbata sadu eurosid maksvate prügikastidega. Foto: Arvet Mägi

600 eurot on päris korralik ports raha. Mõni inimene peab selle teenimiseks paar kuud tööl käima.

600 euro eest saab osta arvuti, teleri, külmiku, pesumasina või mõne väiksema koduses majapidamises vajaliku vidina ja iga asja puhul jääb raha veel ülegi.

600 euro eest majandab kahe väikese lapsega pere kolm nädalat või saab seesama pere kolme kuu toidukraami.

Rakvere linnavalitsus kirjutas aga järgmise eelarve projekti sisse kava osta linnatänavatele 600 eurot maksvaid prügikaste.

Linnavalitsuse keskkonnainsener Jüri Eljas põhjendas, et just niipalju maksti Priit Verlini disainitud tilgakujuliste prügikastide eest kaks aastat tagasi kohalikule metallifirmale Astera, kus toona prügikastid tehti.

Linnavolikogu majanduskomisjon tõmbas aga kiiresti pidurit, leides, et nii kalleid prügikaste lubada ei saa. Linnapea Toomas Varek ütles, et tema arvas esimest korda seda hinda nähes, et tegemist on eksitusega ning prügikast maksab tegelikult 60 eurot.

Majanduskomisjoni liikme Veiko Kivisilla sõnul on linnatänavale sobivad prügikastid küll kallid, kuid siiski peaks 600 euro eest vähemalt kolm korralikku prügikasti saama.

Virumaa Teataja hinnapäring esimesele internetis ette juhtunud nn pargiprügikaste pakkuvale firmale näitas, et saabki, sest prügikastide hinnad jäid 150–200 euro kanti.

Aastate eest linnavalitsuse soovil tilgakujulise prügikasti välja mõelnud Priit Verlini suu vajus 600 euro suurusest hinnast kuuldes pärani. “Ma arvan, et 160 eurot oleks ka hästi makstud sellise kasti eest,” pakkus disainer.

Verlin ise tegi valmis kümmekond esimest prügikasti, sest tema pakkumine nende valmistamiseks oli tollal soodsaim, hiljem on kaste eri firmadest juurde tellitud.

Ka olid Verlini valmistatud prügikastid mehe enda sõnul odavamad linnades üldlevinud ümmargustest rohelistest prügikastidest, mida Rakvereski mitmel pool kohata võib.

Jüri Eljas meenutas, et omal ajal oli linnajuhtide sooviks panna Rakveres üles omanäolised prügikastid ja just seetõttu hakatigi tilgakujulisi kaste kasutama. Keskkonnainsener lisas, et tegelikult pidi Priit Verlin mõni aasta tagasi uue disaini välja mõtlema.

“Midagi vist isegi arutati, aga sinnapaika see asi jäi ja nii tellisime kahe aasta eest Asterast kaste juurde,” rääkis ta.

Verlin kavandaski uue roostevaba prügikasti, ennekõike keskväljakut silmas pidades.

Et aga kasti hind kippus tulema praeguses vääringus 200 euro kanti, peeti seda koos tollase linnaarhitekti Raul Järgiga liiga kalliks ning plaan jäigi vaid paberile.

Paradoksaalne on aga see, et kolm korda kallimad tilgakujulised prügikastid telliti mitte just väga kaua pärast seda, kui 200eurosed liiga kalliks põlati.

Priit Verlin ütles, et tema andis omal ajal kõik tilgakujulise prügikastiga seotud õigused Rakvere linnale ning uute prügikastide pealt ei teeni ta sentigi.

“Tegelikult on need oma aja asjad ning praegu võiksid Rakvere prügikastid palju kihvtimad olla,” lisas tuntud disainer Priit Verlin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles