“Lapsed saavad hommikul magada, nad ei pea bussiga kaugele sõitma, õpetaja jõuab kõigi õpilasteni,” peab kahe Muuga kooli õpilase ema Maarika Lausvee kooli olemasolu kodukohas väga oluliseks.
Vallajuhid: laste heaolu on rahast olulisem
8. november 2012, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarnaselt lastevanematele peavad kodulähedasi koole oluliseks ka vallajuhid. Samas õpilaste arv langeb ning riiklik rahastusmudel sunnib praegu tihti õpetajate palkadele peale maksma.
Haridusministeerium on lubanud, et kuni kuuenda klassini üritatakse põhikoole viimse võimaluseni alles hoida ning selleks suurendatakse niinimetatud kodukoolide toetust, mis sel aastal on kaheksa ja järgmisel aastal kümme miljonit eurot.
Samas on haridusministeerium välja pakkunud tugevate põhikoolide võrgu kujunemiseks järgmise skeemi. Pearaha jagamisel juhindutakse sellest, et põhikoolis on arvestuslikult klassis 24 õpilast. Klassi baaskulu katmiseks eraldatakse lisaraha väiksema õpilaste arvuga klassidele, rakendades koolidevahelist kauguskriteeriumi: I-II kooliaste 7 kilomeetrit, III kooliaste 13 kilomeetrit, kui on klassis 30 ja rohkem õpilast, siis neile kohaldatakse 20% madalamat kriteeriumi.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui koolid asuvad üksteisele lähemal kui seitse (I-VI klass) või 13 kilomeetrit (VII-IX klass), siis nad sellist rahastust ei leia. Hetkel on tegemist siiski vaid ettepanekuga.
Omavalitsusliitude koostöökogu (maaomavalitsuste ja linnade liit) on omalt poolt välja pakkunud, et muudatuste elluviimisel kasutataks mitmeaastast üleminekuperioodi, kus kohaldataks mõnevõrra väiksemat klassitäitumuse kriteeriumi. Samuti jätkata aruteludega koolidevahelise kauguse printsiibi arvestamiseks haridustoetuse jaotamisel, mis annab selge signaali, millise tihedusega Eestis võiks olla põhikoolivõrk.
Rakke vallas tegutseb kolm kooli. 22 õpilasega Salla kool on maakonna põhikoolide hulgas väikseim. Õpilaste arv langes eriti madalale sellel õppeaastal, veel eelmisel õppeaastal omandas seal haridust 30 last.
Hiljuti toimus Sallas koosolek, kus õppeasutuse tuleviku üle arutlema kutsuti peale lastevanemate kohalikke inimesi.
“Meie kool on väga oluline ka kogukonna jaoks, üritused toimuvad koos külarahvaga,” ütles samuti Rakke vallas tegutseva Lahu algkooli juhataja Külli Pällo.
Lahu algkoolis õpib üheksa last. Pällo rääkis, et väga tihe side on lastevanematega. Lisaks Lahu piirkonna lastele on koolis õpilasi ka Rakkest. Väike kool on turvaline keskkond, eriti lastele, kes vajavad individuaalsemat lähenemist.
Rakke vallavanem Andrus Blok tunnistas, et Salla kooli tulevik just väga roosades värvides ei paista. “Kogukonna soov on, et kool püsiks veel vähemalt ühe õppeaasta. Kuigi laste arv on väike, ei ole selle täiendavat olulist kokkukuivamist järgmiseks õppeaastaks siiski näha,” rääkis vallavanem.
Blok ütles, et vald on pidanud koolide säilimist väga vajalikuks. “Kõike ei saa rahas mõõta. Tähtis on, et õpilasel oleks võimalik käia koolis võimalikult kodu lähedal. Samas saavad tööd õpetajad ning teenindav personal,” lausus Andrus Blok. Paraku laste arv väheneb ning see sunnib lahendusi otsima. “Me ei tee midagi kabinetivaikuses, oluline on suhtlemine kohaliku kogukonnaga,” nentis vallavanem.
Tema sõnul peab maavalitsus Lahu kooli piirkonna jaoks selle väiksusele vaatamata tähtsaks ning seda enam on see nii valla silmis.
Laekvere vallavolikogu esimees Margo Klaasmägi ütles, et koolide – Laekvere ja Muuga põhikooli – sulgemist arutatud ei ole. Ta lisas, et praegu on vald veel seotud kohustusega Muuga mõisas teatud aeg kool säilitada, sest hoone remontimiseks on saadud fondidest raha. “Samas on selge, et pikas perspektiivis ei ole kahe kooli pidamine majanduslikult mõistlik,” rääkis Klaasmägi.
Maarika Lausvee, kelle lapsed Muuga põhikoolis õpivad, märkis, et väikese kooli puhul on eeliseks ka see, et kui ongi mõni probleem või pahandus, siis õpetajad oskavad seda tähele panna ning vältida olukordade kasvamist kiusamiseks.
Lisaks asub kool mõisas, kus toimuvad peod ja üritused ning mis on kujunenud kokkusaamiskohaks rahvale.
“Emotsionaalselt oleks ükskõik kumma kooli sulgemine väga valus otsus,” tõdes Margo Klaasmägi, kelle sõnul peaks ka tulevikus kindlasti üks põhikool valda jääma, aga kas see asuks Laekveres või Muugas, on tõsine arutelu koht.
“Mõlemad koolid paiknevad ajalooliselt väärtuslikes hoonetes, Laekvere on küll vallakeskus ja õpilasigi mõnevõrra rohkem, samas on Muuga kooli lähedal spordihoone,” arutles Margo Klaasmägi.
“Ükski omavalitsus ei taha koole sulgeda, neid püütakse säilitada nii kaua kui võimalik, see on väga valus teema. Maakoolil on suur väärtus. Eriti algklassides on vanemate jaoks oluline, et laps saaks käia koolis kodu lähedal. Kui sulgeda kool, võib ka küla inimestest tühjaks jääda,” tunnistas Tapa vallavanem Alari Kirt.
Tapa vallas tegutseb neli kooli: kaks gümnaasiumi Tapa linnas ning põhikoolid Jänedal ja Lehtse.
Vallavanem ütles, et valla hariduse arengukava on veel koostamisel, samuti ei ole teada, milliseks täpselt kujuneb riiklik rahastusskeem, seni koolide sulgemist arutatud ei ole.
“Tore, et pööratakse rohkem tähelepanu väikekoolide säilimisele, see on maaelu seisukohalt tähtis. Ei saa kogu koormat panna kooli ülalpidamisel omavalitsuste õlule, lõppude lõpuks on ju elu säilimise eest maapiirkondades vastutav ka valitsus, mitte ainult omavalitsused,” sõnas Alari Kirt ministeeriumi poolt välja öeldud kodukoolide toetuse kohta.
Samas ei tahtnud Alari Kirt sarnaselt Laekvere vallavolikogu esimehe Margo Klaasmägiga koolidevaheliste kauguste teemal spekuleerida, ka ei olnud ühelgi küsitletud vallajuhtidest kindlust , et maakoolide pidamine tõesti lihtsamaks muutuks.