Eile lõunal Lääne-Viru maavalitsuse saali kogunenud päästeameti ja maakonna omavalitsuste liidu esindajatel oli ühine mure – kuidas pakkuda paremat päästealast teenust. Kohati teravaks sõnavahetuseks läks erinevate rollide tõttu.
Maavalitsuses murti piike Rakvere komando pärast
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
14. november 2012, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg selgitas pooltele kohale tulnud omavalitsusjuhtidele, et muudatused päästealas, sealhulgas komandode sulgemine, on tingitud riigi antava raha suurusest.
Peadirektori asetäitja Kuno Tammearu täpsustas, et muudatusteta saaks ühel hetkel raha otsa, mis tähendaks, et päästeteenistus ei ole enam jätkusuutlik.
Et tagada kõigile Eesti elanikele päästjate kohalejõudmise aeg 7–10 minutit, on vaja 57 miljonit eurot. Paraku aga pole kuskilt võtta seitsetki miljonit eurot, millega oleksid kevadel suletud üheksa kutselist komandot alles jäänud.
Tammearu sõnul tuginevad muudatused päästeteenistuses analüüsidele, uurimustele ja teiste riikide kogemustele. Ta tõi näiteks, et aastate möödudes on Eestis toimunud märkimisväärsed demograafilised muutused.
Esiteks on inimesi jäänud vähemaks. Teiseks on läinud nii, et ühest piirkonnast on inimesed lahkunud, teises on aga rahvastik kasvanud.
Päästeteenistus panustab muudatuste tegemisel elupääste- ehk suitsusukeldumise võimekusele. Timbergi sõnul on tegemist “vaese mehe” elupäästevõimekusega, sest suitsusukeldumisel on tegelikult vaja nelja meest, Eestis piirdutakse kolmega.
Vastuväitele, et poole tunni pärast pole enam kedagi päästa, vastas Timberg, et ka viie minutiga sündmuskohale jõudnud kaks päästjat ei tohi põlevasse hoonesse siseneda. Päästeameti peadirektor rõhutas, et päästjad võivad inimestele anda ellujäämiseks šansi, mitte garantii.
Vara tulemuslikuks päästmiseks on samuti vaja suitsusukeldujaid, kes hoonet seest kustutaksid. Ainult väljast kustutades vara päästmiseks ei piisa.
Timberg nõustus väitega, et põlengul on tähtsad esimesed paar minutit, kuid nende kasutamise efektiivsus sõltub pigem vara omanikust kui päästjatest.
Päästjate arvust rääkides tõi Timberg näite, et üksinda põlengule kihutanud pritsimehele anti peksa, et miks ta üksi on.
Rollide või ülesannete erinevus lõigi välja omavalitsusjuhtide soovis säilitada Rakvere komandos kaks meeskonda, nii et lisaks neljaliikmelisele meeskonnale oleks ka teine, praegu on selles statistiliselt 1,5 meest.
Seaduse järgi oma kogukonna huvide kaitsel olevad omavalitsusjuhid pakkusid päästeametile, et trambivad jalgu ja lähevad, kuhu vaja, et saada vajalik raha Rakvere komando senise võimekuse säilitamiseks. Timberg vastas, et raha suunatakse sinna, kus seda kasutatakse kõige tulemuslikumalt, ja lisas, et ei ole kindel raha andmises Rakvere komandole. Päästeameti peadirektor selgitas, et peab organisatsiooni juhtima Eesti riigist kui tervikust lähtudes.
Koos jõuti tõdemuseni, et omavalitsused saavad päästjaid aidata ennetustööd tehes. Päästeteenistus alustas preventiivse tööga 2006. aastal ja selle tulemused on olnud märkimisväärsed.
Abi kulub marjaks ka päästeteenistuse autopargi toetamiseks. Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu sõnul on keeruline olukord paakautodega, mille keskmine vanus läheneb 30 aastale.
Inimesed ise aga saavad oma turvalisusele kaasa aidata riigikogu valimistel, sest rahvaesindajad teevad lõpliku otsuse, kui palju kellelegi raha anda.