/nginx/o/2009/09/28/241626t1h4b6a.jpg)
Rühm Eesti ühiskonnategelasi avaldas interneti keskkonnas petitsioon.ee pöördumise Harta 12, millega nõuab poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust, valijate tahet kajastavat valimissüsteemi, parlamendierakondade võimumonopoli takistamist ja rahvaalgatuse sisseviimist.
President Toomas Hendrik Ilves lubas nendes küsimustes lahenduste leidmiseks kutsuda esimesel võimalusel enda juurde erakondade ja organiseerunud vabakonna esindajad, riigiõiguse spetsialistid. Et asja arutada sõimlemata, vassimata ja vaenamata.
Politoloog Tõnis Saarts leiab, et kui seni on võimupoliitikud väljaastumisi sildistanud kui midagi demokraatiavastast, ekstremistlikku ja vasakpoolset, siis Harta12 sõnumi kohta ei saa seda öelda.
Saarts rõhutas, et 2004. aastal kehtima hakanud rahastamisseadus on jaganud raha ainult riigikogus olevatele erakondadele ning sellega on piiratud väga tugevalt avatud erakondlikku konkurentsi ja algas progresseeruv kartellistumine.
“Eesti demokraatia laguneb meie silmade all. Toimimast on lakanud demokraatlik legitimatsioon – igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ning avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad,” kirjutavad 17 Eesti ühiskonnategelast eile algatatud petitsioonis.
Valimissüsteem peab petitsiooni algatajate hinnangul selgelt kajastama valija tahet, muu hulgas peab saadikul olema pideva aruandluse kohustus oma ringkonna valijate ees.
Eile õhtuks olid Harta12-le oma allkirja andnud enam kui viis tuhat inimest, ning kes soovib, saab seda teha veel tuleva esmaspäeva südaööni.
Mida need allkirjad muudavad? Nende hulk on märk sellest, kui paljudel Eesti inimestel on mõõt täis saanud praegusest võimupoliitikast. Ja kui eestlasele heidetakse ette tuimust, et ta midagi oma õiguste ja heaolu eest seismiseks ette ei võta, siis vähemasti on nüüd sõnastatud probleem ning koondutud selle lahendamiseks. Loodetavasti ei järgne sellele monoloogid, vaid tõhusad dialoogid.