Abilinnapea elektriauto põhjustas põlengu

Päästjad soovitavad elektriseadmeid võimaluse korral mitte järelevalveta jätta. Aga laadima pandud elektriautot võibki võrrelda unustusse jäetud triikrauaga.

Kui triikraud on tavaliselt toas ja omanik märkab sellega juhtunud äpardust kiiresti, siis garaaži laadima pandud elektriauto on tunduvalt ohtlikum. Jääb üle vaid oletada, mida elektriautosid kasutavad sajad sotsiaaltöötajad tunnevad, kui oma neljarattalise abilise ööseks laadima panevad. Eriti pärast seda, mis juhtus Rakvere abilinnapeal Sven Kesleril.

Kesler rääkis, et ta tuli teisipäeva õhtul töölt, pani elektriauto garaaži laadima ja läks vaatama telesaadet “Vabariigi kodanikud”.

Öösel oli garaaž leekides. Kesler märkas lahtist tuld kõrvalhoone katusel, kohal, kus elektriauto seisis. Esmalt lülitas ta elamu elektrikilbi välja. Kui ta kõrvalhoones oleva väikese töötoa ja garaaži vahelise ukse avas, nägi, et garaaž oli üleni leekides ja hapniku juurdevoolu takistamiseks ei jäänud muud üle, kui uks taas kinni panna.

Kesleri hinnangul sai põleng alguse elektriauto laadimisest. Tuli võttis ka ametisõiduki kõrval olnud isikliku sõiduauto Audi. Alumiiniumraamiga Audi põles sõna otseses mõttes maani maha.

Abilinnapea sõnul oleks ebasoodsa tuule suuna korral kümmekond meetrit eemal olev elumaja samuti põlema süttinud. Elumaja oli küll kindlustatud, kuid kas kindlustus laienes ka kõrvalhoonele, seda ta öelda ei osanud. Kõrvalhoone muutus kasutamiskõlbmatuks ja omaniku hinnangul tuleb see maha lammutada.

Häirekeskus sai põlenguteate Väike-Maarja vallas Määri külas ööl vastu kolmapäeva kell 2.49. Sündmuskohale sõitsid kaheksa päästeautot, operatiivkorrapidaja ja kaks kiirabibrigaadi. Abihoones, suurusega 50 x 10 meetrit, kulus päästjatel tulele piiri panemiseks kolm tundi.

Rakvere linnapea Toomas Varek ütles, et elektriautoga juhtunud õnnetusest on teavitatud sotsiaalministeeriumi.

Et abilinnapea Sven Kesleri tööülesanded nõuavad aeg-ajalt nende kiiret täitmist ka töövälisel ajal, siis oli tal luba ametiautot kodus hoida. Vareki selgitusel vastutavad elektriauto kasutajad, et nende kodus oleksid laadimiseks mõeldud seadmed korras.

“Elektriautode kasutamine on praegu veel katsetusjärgus ja nende eripärast tulenevad nõrgad kohad ilmnevad auto kasutamisel,” jätkas Varek, kes pidas oluliseks pöörata tähelepanu kohe, kui auto kasutamisel peaksid nõrgad kohad ilmnema. “Et auto oleks turvaline nii kasutajale kui ümbritsevale keskkonnale.”

Pärast õnnetusjuhtumi põhjuste selgumist on Vareki sõnul linnavalitsuses kavas korraldada elektriautoga sõitjate seas vestlusvoor sõiduki turvalise kasutamise teemal. Rakvere linnapea rõhutas, et tegemist on õnnetusjuhtumiga ja kõige tähtsam, et inimesed vigastada ei saanud.

Rakvere abilinnapea Allar Aron, kes samuti elektriautot kasutab, ütles, et sotsiaaltöötajad teevad oma tööd elektri­autodega edasi. “Ootame ära ekspertide arvamuse põlengu põhjuste kohta,” lisas ta.

Ida päästekeskuse pressiesindaja Lili Lillepea ütles, et menetlejate esialgsel hinnangul sai põleng alguse elektrist. “Kas autost või juhtmetest, seda on esialgu raske öelda,” tõdes ta.

Rakvere sai elektriautod tasuta kasutada sotsiaalministeeriumilt. Üks sõiduk maksab 29 500 eurot. Linna kasutuses elektriautodel on sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu järgi kaskokindlustus.