Taivo Tõnne: talveilm toob elektrikatkestused

, Elektrilevi ­juhtimiskeskuse ­juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taivo Tõnne
Taivo Tõnne Foto: Erakogu

Sügis ja talv on tuulised ja pimedad aastaajad, mil elektrikatkestusteks tuleb valmis olla nii Elektrilevi rikkemeeskondadel kui ka tarbijatel.


61 000 kilomeetri pikkuse elektrivõrgu uuendamine ei ole lööktöö. Praegu tehtud investeeringud ilmastikukindla võrgu ehitamisse saavad katkestuste vähenemise kaudu nähtavaks alles aastate pärast. Seda isegi olukorras, kus investeerime elektrivõrku lähiaastatel keskmiselt 100 miljonit eurot aastas, millest töökindluse parandamiseks suuname 70 miljonit.

Tänast elektrivõrgu seisukorda mõjutab aastatel 1980-1990 tekkinud “investeerimisauk”, samuti on katkestuste taga Eesti rikkus – palju metsa. Koos hajusa asustusega tähendab see, et võrgu uuendamiseks ja hooldamiseks tuleb ühe elektritarbija kohta investeerida rohkem kui nii mõneski teises ­Euroopa riigis.

Tervelt 36 protsenti kõigist Elektrilevi võrgus ette tulnud katkestustest on põhjustatud just tuule tõttu liinile langenud puudest. Teine elektriliinide talvine vaenlane – jäide – on tekitanud ligi neli protsenti kogu rikkemahust. Et ennetada tormiga liinile kukkuvatest puudest tingitud katkestusi, on meie pikemaajaliseks sihiks kaablivõrgu ehitamine. Valdavalt tähendab see maakaablit, osas kohtades aga ka ajakohast ilmastikukindlat õhukaablit. Viimane on maakaablist soodsam ja peab enamasti vastu nii puude kukkumisele kui muudele ilmaoludele.

Tehniliselt on elektrivõrk võrreldes eelmise aastaga jälle natuke ilmastikukindlam. Oleme selle aasta üheksa kuuga ehitanud ja uuendanud 473 alajaama ning asendanud 1157 kilomeetrit tavalist õhuliini ilmastikukindla maa- ja õhukaabliga.

Kokku 61 000 kilomeetri pikkusest liinivõrgust moodustab see küll üsna väikese osa, samal ajal kui investeeringud töödesse ulatusid 40 miljoni euroni. Siin on tähtis paigutada meil olevad vahendid esmajoones sinna, kus need annavad kõige suurema mõju. Suure võrgu kordategemine on pikaajaline projekt, kuid esimesed tulemused näitavad, et oleme ­õigel teel.

 Oleme saavutanud taseme, kus 75 protsendile klientidest taastame rikke korral voolu vähem kui kahe tunniga. Kui möödunud aasta üheksa kuu jooksul oli ühe katkestuse keskmine pikkus kliendi kohta 119 minutit, siis sel aastal 92 minutit ehk ligi veerandi võrra lühem. Oleme suutnud rikke kestust vähendada tänapäevase automaatikaga võrgus ja kiirenenud likvideerimisega. Paigaldame liinidele ja alajaamadesse kaugjuhitavaid lüliteid, mis võimaldavad rikkeid kiirelt lokaliseerida ja taastada tarbijatele elektrivarustuse.

Kui elektrivõrgu uuendamine katkestuste ennetamiseks on paratamatult pikemaajalisem projekt, siis rikete kõrvaldamise kiirus on selle kõrval lähiaastatel Elektrilevi üks olulisemaid prioriteete.

Kriisiolud on näidanud, et üks klientide suuri muresid on olnud ka rikkeinfo edastamine ja saamine. Ulatuslike katkestuste korral olid rikketelefonil 1343 pikad kõnejärjekorrad ja kliendid, kel oli vaja tekkinud katkestustest teada anda, ei saanud lihtsalt ühendust.

Tänavu juulis käivitasime lahenduse, millega anname klientidele ise riketest mobiilisõnumiga teada. Nii ei pea need inimesed, kellele on saadetud sõnum, et oleme rikkest teadlikud ja tegeleme sellega, enam rikketelefonile helistama. See vabastab oluliselt rikketelefoni koormust ja võimaldab meiega ühendust võtta neil, kelle rikkest me veel ei tea. Tänu sellele on juhtimiskeskusel oluliselt lihtsam saada olukorrast ülevaadet ja kokkuvõttes rikkeid ka kiiremini kõrvaldada.

Piirkondades, kus elektri toovad majja pikad, läbi metsade kulgevad õhuliinid, tasub talvetormideks valmis olla. Iga majapidamine ja ettevõte võiks oma riske hinnata ning kaaluda elektrigeneraatori hankimise võimalust. See võib eriti väärtuslikuks abimeheks osutuda loomapidajatel või majapidamistes, kus elektrist sõltub elutähtsate seadmete töö. Samuti kodudes, kus ainuke kütteallikas on elekter.

Generaator, mis arenenud ­Euroopa riikides on endastmõistetav varulahendus, aitab üle elada hädaolukorra. Teeme omalt poolt kõik, et katkestus võimalikult ruttu kõrvaldada, aga alati ei pruugi see vajaliku kiirusega õnnestuda, eriti ulatuslikuma kriisi oludes.

Tormi eel on soovitatav jälgida, et mobiiltelefoni aku oleks laetud ja kui maja veevarustus sõltub elektrist, tuleb varuda joogivett. Hankida tasuks ka alternatiivseid valgusallikaid, nagu küünlad või taskulamp.

Teadma peab ka seda, et katkenud elektriliinidele ei tohi mitte mingil juhul läheneda, rääkimata nende puudutamisest.

Mahakukkunud juhtmed võivad olla pinge all ja anda eluohtliku elektrilöögi. Elektririketest, katkenud elektriliinidest või liinidele vajunud puudest ja okstest palume teatada Elektrilevi rikketelefonile 1343.

Loodame, et tänavune talv tuleb suuremate tormideta ja kogeme elektrikatkestusi võimalikult vähe. Lootes küll parimat, on Elektrilevi juhtimiskeskus valmistunud ka keerulisemateks oludeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles