Rumal projekt jätab juhid hätta

Esimene korralik lumi ja libedus paljastasid liiklussõlme nõrgad kohad, millest tegelikult ammu teadlikud oldi.

“No peab ikka mõistus olema, et asi niiviisi lahendada,” imestas Ida-Virumaalt pärit veoautojuht Nikolai.

Probleem tekib suure lume või libedaga, mil veoautod, mis Haljala viadukti otste juures olevate ringristmike taha seisma jäädes enam paigast ei liigu.

Kallakul peatunud veoautot on nimelt libedal teel väga keeruline uuesti liikuma saada, eriti veel juhul, kui autol koormat ei ole. Poolteist nädalat tagasi esimese suurema lumega hakkasidki veoautod ringteede juures liiklust ummistama.

Nikolai ise Haljalas hätta pole jäänud. “Praegu on tee soolast märg, aga kui tuleb kõva pakane või suurem lumi, siis läheb seal korralikult jamaks,” ennustas ta.

Riigimaanteede hooldamisega tegeleva aktsiaseltsi Eesti Teed juhatuse esimehe Olari Karlsoni hinnangul on mööda pandud juba liiklussõlme projekteerides.

Karlson arvas, et uute objektide projekteerimisel tuleks kindlasti nõu küsida ka teehooldajate käest. “Töö käigus enam midagi muuta ei saa, sest riigihangete seaduse kohaselt tuleb täpselt jälgida hankes välja kuulutatut,” selgitas Olari Karlson.

Teehooldajad juhtisid Haljala probleemsetele ringristmikele maanteeameti tähelepanu juba ammu. Maanteeamet kui objekti tellija peab ka midagi ette võtma.

“Viisakalt öeldes on see rumal projekt ja eks kevadeks ole selge, kui palju probleeme uus liiklussõlm endaga kaasa toob,” kõneles Karlson. Esimesed probleemid veoautodega olid Haljala liiklussõlmes novembri viimastel päevadel.

Karlsoni sõnul võib praegune Haljala liiklussõlme lahendus ohutuse seisukohast küll õige olla, kuid liikleja ning teehooldaja jaoks on tegemist väga keerulise kohaga.

“Eks meil on seal palju teisigi probleeme, kasvõi see, et lund ei ole kuhugi lükata, aga liiklejat see ei huvita,” nentis Karlson.

AS Eesti Teed on riigifirma ja hooldab Haljala liiklussõlme objekti ehitaja tellimusel, sest kuni liiklussõlme lõpliku valmimiseni vastutab selle eest ja ka tee olukorra eest ehitaja.

Samas oli Olari Karlson veendunud, et ehitaja huvides on tee korraliku sõidetavuse tagamine.

Paradoksaalne on, et riigifirma ei saa omaalgatuslikult minna ja suurema probleemi tekkimisel näiteks Haljala ringristmike juurde viivatele tõusudele liiva puistata, sest nad lihtsalt ei tohi seda ilma tellimuseta teha.

Haljala ristmike tõusud on suhteliselt suured, kui võrrelda neid näiteks Jaama ja Võidu tänava ristmikuga Rakveres, kus aga veoautod samuti Jaama tänavalt vasakule raudteeülesõidule pöörates kehvemate ilmaolude puhul hätta kipuvad jääma.

“Isegi olen siin oma veerand tundi püüdnud paigast saada,” märkis Ida-Virumaa mees Nikolai.

Aktsiaseltsi Lajos transpordidirektor Mait Hein ütles, et seni ei ole ta veel juhtidelt Haljala liiklussõlme kohta midagi kuulnud, küll aga jäävad nende firma masinad aeg-ajalt hätta Kundast Rakvere poole välja sõites teele jääval tõusul.