Läänevirulastel on Soomes kokku 17 ametlikku või mitteametlikku sõpruslinna või -valda, kellest suurema osaga ka päris aktiivselt suheldakse. Mõnel pool kipuvad aga suhted Soome sõpradega soiku jääma.
Soome sild püsib raskuste kiuste
7. detsember 2012, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru maakonnal on alates 1994. aastast sõprussuhted Soome suuruselt üheksanda linna Kuopioga. Vähem kui kuu aega tagasi käis Kuopios maavalitsuse, arenduskeskuse ja omavalitsusliidu ühisdelegatsioon.
Rakvere ametlikud sõpruslinnad on aastast 1990 Lapua ja aastast 1994 Lappeenranta. Mõlema linnaga on läbikäimine päris tihe, siiski on ehk veidi rohkem liiklust Rakvere-Lapua suunal, sest Lapual tegutseb väga aktiivne sõprusühing.
Kunda ametlikuks sõpruslinnaks Soomes on küll Seinäjoki, kuid sellel sajandil on seoses sõbralaatadega aktiivsemalt suheldud hoopis Hamina linnaga.
Tapa vallal on sõprussidemed Akaa linnaga, tänavu augustis avati Tapal Akaa kunstnike näitus. Väga aktiivne ongi olnud Tapa linnaraamatukogu koostöö sõpruslinna kunstiühendusega TaideAkaa.
Kadrina vallal on sõprussuhted Janakkala vallaga juba 1989. aastast, viimati käis Janakkala ametlik delegatsioon Kadrinas sõprust uuendamas aasta eest, koostööd tehakse ennekõike hariduse valdkonnas.
Haljala suhted Pyhtää vallaga ulatuvad samuti 1989. aastasse, Pyhtääga on sõbraks saanud ka Vihula vald. Kaks aastat tagasi peeti mitu kolmepoolset kokkusaamist, kus kavandati kultuuri- ja turismialast koostööd.
Viru-Nigula sõlmis sõpruslepingu Karvia vallaga 1994. aastal. Koostöö on olnud pidev, kuid peamiselt piirdub see suviste külaskäikudega. Eelmisel aastal tegi Viru-Nigula vald Karviale omanäolise “annetuse”, sest perearst Laima Paartalu kolis Viru-Nigulast Karviale.
Väike-Maarjal on Soomes kaks sõprusvalda – Hausjärvi ja Sonkajärvi. Hausjärvi vald annab igal aastal välja stipendiumi heade eesti keele alaste saavutustega Väike-Maarja gümnaasiumi abituriendile.
Sonkajärviga seob Väike-Maarjat eelkõige naisekandmine. Isetegevuslased on käinud vastastikku oma loomingut esitlemas. Viimastel aastatel on vahetatud kogemusi ja ideid ka küla- ja kogukondliku liikumise valdkonnas. Väike-Maarja delegatsioon käis Sonkajärvil septembris.
Sõmerul on küll Soomes sõprusvald Nurmo, kuid Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi sõnul neil soomlastega erilist läbikäimist viimastel aastatel ei ole olnud. “Pigem suhtleme norralastega Stor-Elvdali kommuunist,” lausus Vassiljev.
Tamsalu vallal on kodulehe andmetel olnud suhteid koguni üheksa Soome omavalitsusega. Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul on tegemist ajast ja arust infoga, sest osa Soome valdu on näiteks vahepeal ühinenud.
“Kõige aktiivsemalt suhtleme Nastola vallaga, head suhted on ka Petäjävesi ja Siikajoki vallaga,” nimetas Uudeberg. Vallavanem märkis, et sõprussuhete eesmärgiks on erinevate huvigruppide kokkuviimine. Nii on näiteks päris hea koostöö Tamsalu ja Petäjävesi koolidel.
Vinni suhtlemine Tuusula vallaga ei ole just aktiivne, kuid Vinni vallavanema Toomas Väinaste sõnul õnnitleti Soome sõpru eile Soome riigi sünnipäeva puhul.
Rakke sõprusvallaks on Pomarkku, kellega viimasel ajal eriti suheldud ei ole. Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et aasta alguses kutsuti küll Pomarkku esindus Rakke valla 20. sünnipäeva peole, kuid kutsele vastati viisaka äraütlemisega.
Ülejäänud Lääne-Virumaa valdadel Soomes sõprusvaldu ei ole.