Täna kell 16 algab Rakvere hotellis Wesenbergh sclerosis multiplex’i (SM) teabepäev, mis on mõeldud eeskätt hiljuti ehk viimase viie aasta jooksul diagnoosi saanutele ja nende lähedastele.
Sclerosis multiplex’i teabepäevale on oodatud haiged ja nende lähedased
10. detsember 2012, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Tallinna närvihaiguste kliiniku sclerosis multiplex’i keskuse juhataja neuroloog Katrin Gross-Paju, Eesti Sclerosis Multiplex’i Ühingute Liidu (ESMÜL) president Pille-Katrin Levin ja piirkonna SM ühingu esindaja külastavad üheksat linna, sh ka Rakveret.
Õhtu jooksul toimub 1,5tunnine meditsiiniloeng, tutvustatakse ESMÜLi ja kohalike ühingute tegevust.
“Analoogsel teabeõhtul 2010. aasta kevadel loodi uus Lääne-Viru SMiga inimesi koondav organisatsioon Rakveres, loodame, et nii läheb selle projekti käigus ka Haapsalus, Paides ja Võrus,” märkis Lääne-Viru Sclerosis Multipleksi Ühingu esimees Maiu Maasi.
Kohalikus ühingus on hetkel 15 inimest. “Teabepäevaga loodame saada uusi liikmeid. Mitte, et haigeid rohkem oleks, vaid et need, kes meid ei ole veel üles leidnud, saaksid ka meie toimingutest osa ja toetust. Paljud on jäänud oma murega üksi,” lisas Maasi.
Ühing käib koos tavaliselt puuetega inimeste kojas. “Jagame infot oma tervise ja selle kohta, kes millest abi on saanud, räägime ka täiesti tavalistest igapäevastest asjadest. Kes on saanud SMi kohta midagi teada laiast maailmast või oma arstilt, see jagab seda teistega. Tihti ongi inimestele vaja ainult seda, et pääseks kodust natukenegi välja teiste sekka, kes neid paremini mõistaksid,” rääkis Maiu Maasi.
Sclerosis multiplex on kõige sagedasem noori täiskasvanud inimesi tabav kesknärvisüsteemi haigus. Tavalisim haigestumise aeg on 20-40 eluaasta vahel. Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed.
Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus.
Sõltuvalt kahjustuse kohast võib inimesel esineda erinevaid probleeme: nägemishäired, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tundlikkuse häired jne.
Sageli iseloomustavad SMi ägenemised (haigusenähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja remissioonid (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund).
Ravi selle haiguse väljaravimiseks ei ole, on ainult haiguse süvenemist aeglustavad ravimid. Eestis põeb seda haigust umbes 1500 ja maailmas umbes 2 miljonit inimest.