Nemad kandideerivad aasta teole

Euroopa noorte jalgpallimeistrivõistlused Rakveres

Noormeeste U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupimängud Rakvere staadionil peeti 3.–15. juulini Eesti Jalgpalli Liidu ja Rakvere spordikeskuse koostöös. Tegemist oli ajaloolise, esimest korda Eestis peetud rahvusvaheliste jalgpalli tiitlivõistluste finaalturniiriga. Lisaks Rakverele toimusid mängud veel Tallinnas ja Haapsalus.

EMi mängud tõid Rakvere staadioni tribüünidele kokku 5186 piletiga pealtvaatajat ehk keskmiselt igale kohtumisele praktiliselt täismaja, 1729 kaasaelajat. Kohalik publik sai osa kolmest Inglismaa, Prantsusmaa, Horvaatia ja Serbia tulevaste jalgpallitähtede osalusel peetud mängust.

Üks Rakveres toimunud kohtumistest jõudis otseülekandena (ja hiljem ka kordustena) rahvusvahelise telekanali Eurosport vahendusel kümnete miljonite vaatajateni maailmas.

Rakvere ametikooli renoveerimine

Uues kuues Rakvere ametikoolis ­saavad ajakohast haridust paljud Lääne-Virumaa ja teiste maakondade noored. Hoonele on antud kaunis välimus, tänapäevase sisustuse on saanud praktikabaasid, mis aitavad kaasa tööturu vajadustele vastavate töötajate koolitamisele. Rakvere ametikool on eriline, kuna on Eestis ainus tsaariajal ­ehitatud kool. Seega pole ta uhkuseks mitte ainult kooli õpilastele ja töötajatele, vaid kogu Lääne-Virumaale.

Uudeküla liuvälja arendamine

Uudeküla liuväli sai nüüdsest täismõõtmed (26 x 56 m), olemas on poordid, valgustus, soojak uiskude vaheta­miseks, jäähooldusmasin, lumepuhur. Liuvälja arendamine tipnes sel sügisel suurprojektiga, mille rahastamist ­toetab PRIA ja mille raames ehitati liuväljale betoonist kõvakate ning pai­galdati külmutustorustik. Kõik see on saavutatud Martin Uudekülli eestvedamisel, kes on moodustanud enda ümber tegusa meeskonna ja toetajate ringi.

Liuväli on külmakraadide ajal avatud seitse päeva nädalas kõikidele huvilistele. Liuvälja kasutamise tasu on sümboolne, uisud tasuta.

Uudeküla liuväli on andnud nii ­piirkonna, maakonna kui ka paljudele inimestele kaugemalt Eestist võimaluse veeta talvisel pimedal ajal aega värskes õhus seltskondlikult või perekonnaga, hooajal on uisutamiskordasid olnud 3400-4000, Uudeküla liuvälja kasutab regulaarselt mitu kooli, seal on peetud ka maakonna meistrivõistlusi jäähokis.

Kehala ralliringi laiendamine

2010. aastal asutati MTÜ Kehala, et arendada Kehala autospordikompleksi. Aastatel 2010-2012 tehti suuri investeeringuid, ostes kompleksi täiendavaks arendamiseks juurde seni kasutuseta seisnud maatükke, kuhu 2012. aastal ehitati täiesti uus, 3,4 km pikkune rajalõik autospordivõistluste tarbeks. Samal ajal jätkati töid ligi 4 km olemasolevate radade korrastamisel ja laiendamisel.

Aastal 2012 oli MTÜ Kehala ­esimest korda Viru autoralli korraldaja ning sai Eesti Autospordi Liidu ­žüriilt võistlusele kõrge hinnangu. ­Ainuüksi Kehala kompleksi väisas kahe päeva jooksul üle 3000 pealtvaataja. Lisaks Viru rallile korraldas MTÜ Kehala 2012. aastal väiksemaid võistlusi.

Struve meridiaanikaare otspunktide tähistamine

Tänavu jõudis lõpule UNESCO kul­tuuripärandisse arvatud Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone otspunktide tähistamine.

Struve meridiaanikaar on triangulatsiooniahel, mis kulgeb mööda meridiaani 26 ºE. Meridiaanikaare pikkuseks on 2822 km. Triangulatsiooniahel koosnes algselt 265 punktist, mis moodustasid 258 kolmnurka.

2005. aastal lisati Struve Geodeetiline Meridiaanikaar UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kultuuripärandi nimekirja kanti meridiaanikaare praeguseks säilinud punktid. Neid on kokku 34: Norras 4, Rootsis 4, Soomes 6, Venemaal 2, Eestis 3, Lätis 2, Leedus 3, Valgevenes 5, Moldaavias 1 ja Ukrainas 4 punkti.

Viis aastat tagasi, kui Avanduse mõisas toimus vastav konverents, moodustati töörühm, kes hakkas Võivere otspunkti tähistamise ning infotahvlite koostamise ja paigaldamisega tegelema.

Tulemuse üle on põhjust rõõmustada – muinsuskaitseameti, maa-ameti, Eesti Geodeetide Ühingu, MTÜ Võivere Tuuleveski ja Väike-Maarja valla ühised jõupingutused on kandnud vilja. Varem sireliheki all peidus olnud Võivere otspunkt sai eelmisel sügisel korraliku tähise – uhke klaaspüramiidi. Nüüd on mõlemad otspunktid tähistatud ja vajaliku info ning viitadega varustatud, need on kergesti märgatavad ja leitavad.

Õpetaja autähise rajamine Haljalasse

2009. aasta kevadel algatas Haljala gümnaasium mõtte püstitada Halja­lasse ausammas Eesti õpetajale. Ka­van­datav autähis keskendub traditsioonilisele kooliõpetajale kui eestluse ­kandjale, paikkonna vaimsuse kujundajale – maa soolale –, ent kutsub ometi ­tõlgendama õpetajaks olemist laiemalt.

Õpetaja on inimene, kellelt õpitakse. Sel moel võiks autähis puudutada otsesemalt või kaudsemalt igaühte. Ehkki idee pärineb Haljala koolist, tahavad idee autorid kõigiti rõhutada autähise üleeestilist tähendust.

Eesti Õpetaja autähis avati pidulikult 5. oktoobril 2012. a. Autähise kavandi autor on Mati Karmin ning elluviijad MTÜ Õpetaja Autähis, EELK Haljala Püha Mauritiuse Kogudus ning Haljala vald.

Priit Pärna animafilmide festivali korraldamine Tapal

Tapal peeti sügisel Tapa vallavalitsuse, Tapa kultuurikoja ja Tapa gümnaasiumi koostöös Eestis esimest korda Priit Pärna filmifestivali.

Lapsepõlve Tapal veetnud rahvusvaheliselt tunnustatud eesti anima­filmi režissööri, Tapa valla aukodanikku Priit Pärna on nimetatud anima­filmi Arvo Pärdiks. Ilmselt on ta Eesti saja­aastase filmiajaloo vältel maailmas enim tuntud ja tunnustatud filmitegija. Tapa filmifestivali käigus näidati kümnel seansil viit filmiprogrammi Eesti, Šveitsi ja Jaapani animaatoritelt.

Festivali peakorraldaja Indrek Jurtšenko sõnul oli idee tutvustada animatsiooni ja õpetada ning kasvatada natukene ka publikut. Priit Pärnale ­pühendatud filmifestivalil oli noortel võimalik ka ise filmitegemisest osa saada.

Isikuteod:

Heli Kirsi ja Leini Leppik – Rakvere gümnaasiumi juubeliraamatute koostamine

Rakvere gümnaasiumi 100. sünnipäevaks ilmus kaks ülevaatlikku raamatut:

kooli ajalooõpetaja Heli Kirsi koostatud “Väge täis kool. Rakvere Gümnaasium 1912-2012” ja endise kehalise kasvatuse õpetaja Leini Leppiku koostatud “Rakvere Gümnaasiumi spordisajand 1912-2012”.

Esimeses raamatus vaadeldakse kooli ajalugu ja tänapäeva, seal on ka täielik vilistlaste nimekiri, teine raamat käsitleb kooli spordiajalugu. Mõlemad teosed on väga mahukad, kvaliteetse trüki ja rohke pildi- ning faktimaterjaliga.

Revo Koha – Kunda seikluspargi rajamine

Ettevõtja Revo Koha rajas Kundasse jõe kohale seikluspargi, kus adrenaliininäljased saavad oma seiklushimu rahuldada ja oskusi proovile panna. Väga tähtis osa on seikluspargis ka ­rühmategevusel ning partneri usaldamisel.

Seikluspargi rajamiseks võttis Koha pangalaenu, park on rajatud ilma mingisuguste toetusteta. Eestis on seiklusparke küll teisigi, kuid Kunda oma muudab ­ainulaadseks asjaolu, et kõik atraktsioonid on seotud Kunda jõe ületamisega. Samas asub ka kohvik.

Lembit Anton – raamatu “Eluteatri näitelaval” autor

Virumaalt pärit ja Lääne-Virumaaga ­tuhandete niitide kaudu seotud endine näitleja, lavastaja ja praegune kirjanik Lembit Anton, kes sai sel aastal 90aastaseks, ilmutas tänavu oma järjekordsed kaks eepilist mälestusteraamatut: “Kuhu küll kõik külad jäid II” ja “Eluteatri näitelaval I”.

Raamatu “Eluteatri näitelaval” esi­meses osas kergitab Lembit Anton pisut ­eesriiet oma elu suurimalt ja kirglikumalt, varsti juba kolmveerand sajandit kestnud romantiliselt armuloolt – mõistagi on armastuse objektiks teater ja muusika.

Õppimine Tallinna teatrikoolis, romantilised noorusaastad Rakvere teatris ja siis ... põgenemine KGB eest Moskvasse, sest kõige kindlam on ju varjata ennast vaenlase eest vaenlase enda koopas. Õppimine GITISe Eesti stuudios 1951-1953, sukeldumine Moskva värvikasse kultuuri- ja seltskonnaellu …

Mõlema raamatu maht on üle 400 lehekülje, lisaks sadu rariteetseid fotosid, mõlemad kuuluvad ajaloolisse heksaloogiasse “Punane katk”, millest on siiani ilmunud esimesed viis raamatut.

Hando Kuntro ja Piret Smagar – Emumäe skulptuuride allee rajamine

Hando Kuntro ja Piret Smagar rajasid Emumäele puitskulptuuride allee, kus on pü­hendatud omapärased skulptuurid kõikidele Rakke valla seltsidele. Idee sai teoks tänu Rakke valla abile ja sellele, et kü­laseltsid mõttega kaasa tulid. Emumäe aren­damist võiks esile tõsta ka laiemalt – tä­navu valmisid puhkekohad, samuti piirkonna huviväärsusi tutvustavad infotahvlid, anti välja Emumäge, turismiobjekte ja matkaradu tutvustav voldik.

Elo Üleoja – edukas esinemine koorifestivalidel

Rakvere muusikapedagoogi ja mitme koori dirigendi Elo Üleoja tulemusliku töö viljana on Rakvere koorid suutnud oma taset oluliselt tõsta. Elo Üleoja Rakvere kammerkoori Solare dirigendiks olekuga on koor saanud otsekui uue hingamise, pälvides nii üleeestilistel kui rahvusvahelistel konkurssidel kõrgeid auhinnalisi kohti. XII Eesti kammerkooride festivalil sai Solare 3. koha. Solare tuli rahvusvahelisel koorifestivalil Praga Canta konkursil kahes kategoorias võitjaks – koor oli parim folkloori kategoorias ja esitas parimana kohustusliku loo. Lisaks on koor üllitanud 2012. a oma esimese CD “Looda ja armasta”.

Marju Metsman – Väike-Maarja seltsimaja ajalooraamatu “Sajand seltsielu südames” koostamine

Marju Metsmani eestvedamisel valmis koostöös Elo Lutsepa, Janek Kivi ja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsiga suurepärane Väike-Maarja seltsimaja 100aastast lugu tutvustav raamat “Sajand seltsielu sü­dames”. Konverentsil “Seltsitegevuse aas­tasada” esitletud raamat vaatab maja sajandit erinevate nurkade alt ja toob lugeja ette erinevaid ajajärke, erinevaid tegevusi ja erinevaid tegijaid, tutvustab põllumeeste seltside tekkeaega ja eelmise sajandi algusaja arhitektuuri, vaatab tagasi Väike-Maarja kujunemisele, rõhutab ärksate koolmeistrite Märt Meose ja Jakob Liivi olulisust seltsimaja ehitamisel ning annab majaga seotud inimeste mälestuste ja intervjuude kaudu hea ülevaate sajandi erinevatel aastakümnetel toimunust.

Urve Tinnuri – lasteraamatu “Julge mereröövli muinasjutt” autor

Urve Tinnuri lasteraamat “Julge mereröövli muinasjutt” on üks enim laenutatud raamat, mille tiraaž müüdi läbi erakordse kiirusega. Tinnuri valdab värssjutustust, mida Eestis juba pikka aega pole tehtud. Ka äsja ilmunud “Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamatus” on Tinnurilt neli pikka kaunist muinasjuttu.

Senised aasta teod

2003 – “Kalevipoja” maailma esiettekanne vallimäel

2004 – spordihoone rajamine Rakverre

2005 (valiti esimest korda eraldi ka isikutegu) – Rakvere teatrimaja üle 40 miljoni krooni maksma läinud renoveerimine; Kaido Höövelson alias Baruto – saavutused Jaapani sumoringides

2006 – Tarvanpää Seltsi korraldatud I meeste tantsupidu Rakveres; ettevõtja Hillar Pulk –  piisonifarmi asutamine Põlulas

2007 – naiste varjupaiga asutamine Tapal; Maie Männik, Elvi Kullamägi ja Kersti Aasmets – mahuka raamatu “Kaks sajandit Vaeküla kooli” eest

2008 – Aqva veekeskuse valmimine; Üllar Saaremäe – punk laulupeo idee eest

2009 – Tõrma-Piira-Pajusti kergliiklustee valmimine; Arvo Pärt – Rakvere muusikakoolile poole oma elutööpreemia annetamise eest

2010 – Rakvere korvpalliklubi BC Rakvere Tarvas hõbemedalivõit Eesti meistriliigas; Sõmeru kooli kokk Urmas Lindlo – koolisööklate kokkade üleriigilise konkursi võitmise eest

2011 – Uhtna põhikooli heategevuslik algatus õnnetuses vigastada saanud Davidi abistamiseks; Kaarel Nurmsalu – juunioride kahevõistluse ja suusahüpete MMil kolme pronksmedali võitmise eest

*Viru-Nigula lasteaed Mõmmik on nimekirjast välja võetud, sest selle avamine jäi 2011. aastasse.

Hääletada saab maakonna kõikides avalikes raamatukogudes, kust vajadusel saab ka sedeli.  

Iga inimene tohib hääletada vaid ühe korra. Interneti teel hääle­tami­seks tuleb minna Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehele http://adr.virol.ee/aastategu/vorm.html Sedelile tuleb kindlasti lisada oma kontaktandmed. Hääletamiseks on aega 10. jaanuarini.