Targa Maja konverents tutvustas nutilahendusi

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tark Maja.
Tark Maja. Foto: eskiis

Kõige esimene tark lahendus, mis Eestis kasutusele võeti juba nõukogude ajal, oli mikrobetoon, mis koosnes pooleks mikrofonidest ja betoonist. Näha saab sellist ajaloolist imet Tallinnas Viru hotellis asuvas KGB muuseumis.

Teist korda toimuv Targa Maja konverents “Kuidas kavandada Tarka Maja?” tõi Rakvere Aqva & Spa Hotelli konverentsisaali tarku mehi mitmelt elualalt, nii praktikuid kui teoreetikuid.

“Me tahaks muuta Rakvere linna ja kogu siinse regiooni profiili. See on idee, millest ei pruugita aru saada, sest tänavad on ju katki ja laternad ei põle,” ütles SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Andres Jaadla.

Konverentsi esimene sessioon targast projekteerimisest oli teiste seas saali meelitanud kõik neli viimast Rakvere linnaarhitekti.

Sessioonil Targast Majast teaduse pilgu läbi tekitas enim kõneainet Eesti maaülikooli keskkonnakaitse instituudi maastikuarhitektuuri õppetooli dotsendi Mari Nõmmela ettekanne, milles ta võrdles Rakveret ja Viljandit.

“Faktid räägivad, et Viljandi on märksa aktiivsema kultuurieluga ja Viljandit on isegi tõstetud võrdväärseks Tartuga. Ju seal mängivad oma osa koolid ja ka suvised üritused,” kõneles ta.

Samas on linnaplaneeringu seisukohalt Rakverel tema hinnangul rohkem potentsiaali kui Viljandil. “Analüüs näitab, et linn on teinud tohutu hüppelise arengu. See hüpe on linnale võibolla isegi liiga pikk olnud. Peab tagasi tõmbama ja oma jõuvarud ümber hindama. Pigem mitmes suunas hargnemist vähendama ja tegema selgeks prioriteedid ning kolm olulisemat arengusuunda,” rääkis Nõmmela.

Samuti soovitas ta hea vaate nimel Seminari tänaval lammutada ühe hruštšhovka, renoveerida veetorni, taastada Veski tänava veski ja panna sellele tiivad külge.

“See veski on Hollandi tüüpi veski ja on sama väärtuslik kui vallimäe veski. Kui rääkida ajaloolisest 19. sajandi Rakvere maastikust, siis olid veski tiivad üks oluline komponent Rakvere siluetis,” selgitas Nõmmela. Targa Maja projekti hindab ta linnaruumi planeerimise mõttes ideaalseks. “Uus moodne, vana väärtuslik ja nende ühendamine, see on väga hea lahendus,” kinnitas Mari Nõmmela.

Eilne päev tõi konverentsisaali Eesti juhtivad hooneautomaatikud. Kui Targad Majad ja automatiseeritud kodud seostuvad tavaliselt millegi kalli ja keerulisega, siis ASi Yoga arendusjuht Raivo Raestik tõestas näitlikult, et on võimalikud ka mõistliku hinnaga igaühele jõukohased lahendused.

ASi Yoga ja Elioni (Telia Sonera Grupiga) koostöös valmiv Igamehe Nutikodu on mõnisada eurot maksma hakkav kompaktne keskseade, millega on juhtmevabalt võimalik ühendada elektrikontrolli ja turvaseadmeid ning neid kõiki lihtsalt tavakasutaja tasemel internetikeskkonna vahendusel kaugelt juhtida.

Targa Maja kompetentsikeskuse arendamist erinevate lahenduste testkeskkonna ja õppurite väljaõpetamise baasina peab Raivo Raestik vajalikuks ja heaks ideeks.

“Targa Maja kompetentsikeskuse arendamine läheb plaani järgi, praegu käib projekteerimine, kasutades selleks esimest korda Eestis tarka BIM-mudelit. Aga me oleme täht­aegades. Järgmisel aastal tahaks rohkem rääkida Targast Majast ja jaanuaris avada pangamajas ruumi, kus saaks koostööpartneritega koos näidata, miks Tark Maja kasulik on. Me loome maamärgi, millega hakkame võrdsustuma teiste sarnaste tarkade linnadega,” rääkis Andres Jaadla.

Järgmisel aastal on plaanis kaks suuremat konverentsi ja sihtrühmadele suunatud koolitusi.

Pikemas perspektiivis on kavas teha 2018. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, ülemaailmne Tarkade Majade foorum Rakveres.

“Tahame, et Rakveret teataks lisaks kultuuri, majanduse ja turismilinnale ka tugeva hooneautomaatika ja Targa Maja linnana,” ütles Jaadla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles