Rakveres Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõunal "Mida kriisist õppida?" esinenud ettevõtja Oleg Grossi hinnangul ei ole tarbimisele õhutamine õige.
Oleg Gross usub devalveerimise positiivsesse mõjusse
17. aprill 2009, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Talupojaloogika ütleb, et kui viljasalv on pooltühi, ei saa tarbimist suurendada," lausus Gross.
Rootsi pankadest sõltub ärimehe arvates praegu oluliselt rohkem kui meie valitsusest. "Olen riigipoolse äriettevõtluse põhimõtteline vastane. Eesti Raudtee tagasiost oli absurdne. Monopoolne Eesti Post on osanud pidevalt kahjumis olla," rääkis Gross.
"Kujutagem ette, et riik või omavalitsus hakkaks looma toidukaupluste ketti. Seda imelikum on Tallinna linnavalitsuse plaan Nõmme turul midagi analoogilist korraldada."
Toorpiima hind on surutise ajal vabas languses. Grossi sõnul ei saa selles süüdistada piimatööstusi ega jaekaubandust. Vabaturu tingimustes teeb tarbija oma valikud ja määrav on hind.
"Väiksemate toetustega kui mujal Euroopas ei ole võimalik konkurentsis püsida. Vastasel juhul kerkib küsimus, kas meil on üldse vaja oma põllumajandust. Minu arvates on kindlasti vaja," kõneles ta.
Riigi kulutusi tuleb Grossi arvates oluliselt vähendada. "Riigiametnike palgad on mõistusevastaselt kõrged ja ametnike suur hulk viib keskmise palga kõrgele. Enamikule rakverlastest jääb keskmine palk 13 000 krooni kättesaamatuks unistuseks."
Praeguses majanduslikus olukorras oleks Gross oodanud deflatsiooni suuremat mõju. "Hinnad ei ole mullusega võrreldes langenud. Devalveerimine tuleks minu arvates pikemas perspektiivis majandusele kasuks. Ka minu firma kaotaks sellega sadu tuhandeid eurosid, aga väheneksid ettevõtete tegevuskulud, palgakulud," arvas ettevõtja.
Nii igapäevaste ostude kui ka hangete korraldamisel tuleks Oleg Grossi arvates igal juhul eelistada eestimaist.
Politsei prioriteediks viimastel aastatel on liikluskuriteod. "Ma ei alahinda politsei tööd, aga sellele kulutatakse liiga suuri ressursse. Üliagarus ühes valdkonnas ei tohi jätta teisi alasid tähelepanuta.
Meie firma poodidesse on viimase poola aasta jooksul 26 korda sisse murtud ja lahendatud on vaid mõned juhtumid. Antud juhtumite põhjal on minu hinnang, et politsei töötab kõige paremini Lääne-Virumaal ja Järvamaal, kõige kehvemini Tallinnas," kõneles Gross.
Oluliselt on viimasel ajal sagenenud ka kauplusevarguste arv.
Oleg Gross kutsus poliitikuid üles mitte tõmblema maksupoliitikaga ja mitte suurendama ettevõtete maksukoormust. "Iga töötuks jäänu asetub kaalukausi teisele poolele – lisaväärtuse loojast saab abiraha vajaja," lausus Gross.
Majanduskriisis ei ole Grossi hinnangul kõik halb. "Buumiaeg rikkus oluliselt inimeste väärtushinnanguid ja olukord tööjõuturul oli selgelt kreenis," lausus ta.