Rakvere võrkpallielu vajab värskeid tuuli ja uusi lahendusi, leidsid selle pallimängu arengu pärast südant valutavad võrkpallisõbrad, kes asutasid läinud aasta lõpul MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi.
Uus klubi tahab taastada Rakvere võrkpalli hea maine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal esitlesid klubi liikmed Aqva hotelli konverentsisaali kutsutud võimalikele tulevastele toetajatele ja kaasamõtlejatele klubi loomise põhjuseid, eesmärke ja oma aktiivi.
Uuel klubil on 17 asutajaliiget, presidendiks valitud Raigo Pärs tutvustas kokkusaamisel Rakvere Võrkpalliklubi juhatust, kuhu kuuluvad tema kõrval veel Karmo Aros, Mehis Täpp, Meelis Järv ja Karel Palmar.
Üks klubi asutajatest Marko Pomerants rõhutas seejärel oma pikemas sõnavõtus, et klubi loomine võeti ette sooviga aidata kaasa Rakvere võrkpallielu arengule, tuua sellesse muutusi, värskust, mitmekülgsust, laiendada kandepinda. “Tahame, et see tore ja intelligentne pallimäng jääks linnas ellu ning aitaks tõsta linna mainet,” rääkis Pomerants.
Muutuste tegemise vajaduse tingis esitleja sõnutsi meistriliigas mängiva Rakvere Fruit Xpressi meeskonna madalseis, paiknemine Schenkeri ühisliiga tabelis eelviimasel real. “Tegevus küll toimub, aga selles pole sisemist sära tükk aega juba,” nentis Pomerants.
Pika ja kuulsusrikka ajaloo kestel on Rakvere võrkpalliklubi Rivaal meeskond elanud oma teeneka peatreeneri Mati Meriranna juhendamisel hoopis kirkaimad aegu, koju on toodud meistritiitleid ja medaleid ning võidetud karikaid. Ja saalid olid toona kodumängude aegu võrkpallisõpradest tulvil. “Nüüd on tribüünid tühjad,” oli Pomerants murelik.
Uue võrkpalliklubiga liitunud kaks tänase esindusmeeskonna pallurit tunnistasid kohalolijatele, et Rakvere võrgutiimis mängimine pole kahjuks enam auasi, meeskonda ei võeta teiste klubide pallurite hulgas tõsiselt. “Olen oma mängijakarjääri jooksul kuulunud nelja klubi tiimi ning võin öelda, et kui oli kohtumine Rakverega, siis mängiti seda kui treeningmängu,” lausus Rakvere Fruit Xpressi kapten Elia Lulla.
Vastse klubi üheks eesmärgiks olevatki tõsta Rakvere esindusmeeskonna mainet, pakkuda inimestele positiivseid emotsioone, tuua publik saali tagasi, teha selle nimel tööd. “Kõige selle juures tahame olla avatud ja tegemistes aruandvad oma toetajate suhtes,” märkis Pärs.
Klubi eestvedajad loodavad pallurite järelkasvule mõeldes koostöö laabumist Rakvere spordikooliga, kus võrkpalliõppureid võiks olla rohkem ja treenereid samuti, ning miks mitte üle kogu maakonna omavalitsustessegi luua laste võrkpallirühmi.
Plaanid ja eesmärgid võivad ju olla ilusad, ent nende elluviimisega kaasnevad probleemid, annavad Rakvere Võrkpalliklubi asutajad realistidena endale aru. Aga kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas suudetakse koos midagi ära teha, kõlab nende väide raskustele vastu astudes.
Esmalt peab klubi kokku saama esindusmeeskonna ülalpidamiseks vajaliku suurusega eelarve, soovitavalt 120 000–140 000 eurot. Ideaalis näevad klubi asutajad, et see laekub paljudelt toetajatelt väikeste summadena, ning et Rakvere linn aktsepteerib uue klubi poolt loodavat meeskonda kui linna esindusmeeskonda.
Meeskonna komplekteerimisega saab aktiivi sõnul alustada kohe pärast tänavuse võrguhooaja lõppemist, peatreeneri kandidaatki on juba teada, selleks on Eesti 2012. aasta parimaks võrkpallitreeneriks valitud Rainer Vassiljev, Rakvere spordikooli kasvandik.
Praeguse esindusmeekonna peatreenerit – 2012. aasta Eesti parimat noortetreenerit Mati Meriranda – näeb vast asutatud võrkpalliklubi noortetreenerina, kellega tehakse tihedat koostööd. Noortel õppuritel on endiselt väljundiks kõrgliiga meeskonnas mängimine.
“Mati Meriranna kogemused ja meisterlikkus heade võrkpallurite kasvatamisel on hindamatu väärtus, tema käe alt sirgunud pallureid ihaldavad paljud klubid ning Rakveres koolituse saanud mängijaid on aegade kestel Eesti klubimeeskondades ning rahvuskoondiseski mängimas olnud,” lisas Pomerants.
“Verevahetus on õige samm, tähtis on, et võrkpall areneks ning edasi viivad seda fanaatikud,” jäi esitlusel osalenud Rivaali võrkpalliklubi president Verner Aas uute tegijate lennukate ideedega nõusse. Hoiatades vaid, et kiiresti ei tule midagi, et meeskond mängima saada, on vaja kannatlikkust ja teha palju tööd. “Paarkümmend aastat on seda sisuliselt üksinda teinud Mati Merirand, ta ei tahtnud kedagi kõrvale. Kindlasti saab teha asju paremini, aga tungal on olnud hoitud, kuigi viimased aastad on kehvapoolseks kujunenud,” lisas Aas.
Mati Meriranna sõnutsi hoiab ta uue võrkpalliklubi ootuste vastaselt kevade saabudes, kui kõrgliiga mängud läbi, võrkpallist nii kaugele kui saab, vähendades oma koormust ka spordikoolis. Ehkki võiks pensionärina oma senist tööd jätkata.
“Mina olen oma töö teinud, andnud omaloodud Rivaali klubiga kodulinna noortele võimaluse võrkpalluriks saada, ning olen seda teinud veendumusega, et kui tahad kuhugi jõuda, midagi ära teha, siis pead usaldama vaid iseennast ja lootma iseenda peale,” lausus Merirand.
“Loota, et keegi teine tuleb ja teeb, ei saa,” jätkas nimekas treener. “Neid jutustajaid ja lubajaid olen elu jooksul näinud küll ja küll, kes kaasa noogutavad, aga laua tagant ära minnes ei ole tegijaid ega vastutuse võtjaid kusagil. Elu on ette mänginud, et jutumeestega pole mõtet asja ajada. Aga mul on olnud ka häid abilisi, keda sain usaldada. Olen neile tänulik.”