Küpsuskirjandid jõudsid paberile

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk enne seda, mil teatavaks said tänavused kirjanditeemad. Rakvere vene gümnaasiumis olid ootel 24 abiturienti ning Rakvere õhtukeskkoolist 37 lõpetajat.
Hetk enne seda, mil teatavaks said tänavused kirjanditeemad. Rakvere vene gümnaasiumis olid ootel 24 abiturienti ning Rakvere õhtukeskkoolist 37 lõpetajat. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Läinud laupäeval kirjutas Lääne-Virumaal üle 600 noore küpsuskirjandit, asjaosalised ise pidasid teemavalikut suhteliselt heaks.


Kadrina keskkooli abiturient Doris-Katre Truuver arvas, et lõpukirjand läks tal hästi.


"Valisin esimese teema. Loot­sin, et tuleb midagi majanduskriisist, tuligi. Olin varem sel­le teema kohta palju uurinud. Lühidalt oli mu kirjandi si­suline mõte selles, et suurim väl­jakutse on pseudokriis, mis viib sotsiaalsesse allakäiku, ning pakkusin välja, kuidas valitsus peaks toimima ja inimesed suhtuma," rääkis Doris-Kat­re Truuver, kelle meelest olid kõik kirjanditeemad lihtsad ja ta oleks osanud neist igaühel kirjandi valmis kirjutada.

"Küll arutasime pärast koolikaaslastega, et tänavu ei olnud ühtegi isamaalist teemat, kuid paljud tahtsid just sel teemal kirjutada ja olid end ette valmistanud," lisas neiu.

Head teemad

Rakvere õhtukeskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning õppealajuhataja Vilja Messeri arvates olid tänavused teemad head ja kirjutatavad ning nende kooli õpilastest enamik kasutas ära kogu lubatud aja, kuus tundi.

"Olgu teema ükskõik milline, küpsuskirjand näitab siiski ära, kas inimene oskab arutleda või ainult ümber jutustada," märkis Messer.

Ka Väike-Maarja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jaana Puksa hindas tänavusi kirjanditeemasid headeks.

"Võis kirjutada väga laialdaselt. Selgitused iga teema juures olid ühele abiks, teisele kammitsevaks. Teemavaldkonnad olid tuttavad, midagi uut ei olnud," iseloomustas Puksa.

Väike-Maarja gümnaasiumi abituriendid kirjutasid kaks proovieksamit ning iga poolteise kuu jooksul ühe kirjandi, samuti oli neil võimalus tulla pärast tunde õpetajaga oma kirjandi üle arutama.

Emakeeleõpetaja Jaana Puksa ise kirjutas lõpukirjandi kevadel, mil kirjand oli teist aastat riigieksam. "Valisin teema "Naine mehe kõrval" ja lähtusin Tammsaarest. Mäletan, et pärast oli meeletu tühjus, tühjakskirjutamise tunne," meenutas Puksa ning lisas, et tänased küpsuskirjandi kirjutajad kasutavad ilukirjanduse kõrval rohkem ka õppe- ja ajakirjandust.

Tulemusteni on aega
Eesti keele ja kirjanduse pedagoogid ning õppejõud üle Eesti asuvad tänavusi kirjandeid hindama 29. aprillil. 19. mail lähevad küpsuskirjandid teisele lugemisele uute hindajate kätte ning juuni algul hinnatakse vajadusel veel kolmandat korda, kui kaks eelmist hindamist ei ühtinud.

"Kokku tuleb umbes 300 kirjandit ühe hindaja kohta," märkis Rakvere reaalgümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Krista Sepp, kes on üks kolmest hindajast Lääne-Virumaal.

Tänavu kirjutas üle Eesti ees­ti keeles küpsuskirjandit
10 473 noort ning vene keeles 2897. Lääne-Virumaal tegid riik­likku eksamit 662 noort, neist 608 on eesti koolide abituriendid, 42 vene õppekeelega koolidest ning 12 juba varem kooli lõpetanud, kes soovi­sid kirjandit uuesti kirjutada.

Tänavuste riigieksamite suu­rim muudatus on, et nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele on kirjanditeemad samad. Samuti oli see viimane kord, mil vene koolide õpilastel oli kirjandi kirjutamine kohustuslik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles