Virumaa Teatajas ilmus 31. jaanuaril Krista Kaasiku lugejakiri pealkirjaga “Metsad hüüavad appi”. Lääne-Virumaa riigimetsade näitel selgitan metsaelu eri tahke, mis tõestavad – meie metsi hoitakse nii, et kogu ilu ja kasu jõuab ka järeltulevate põlvedeni.
Plaanipärane ja mõistlik metsade majandamine metsavarusid ei hävita, vaid need uuenevad järjekindlalt. Maakonna riigimetsade pindala oli aastavahetuse seisuga 76 085 hektarit, millel kasvava metsa tagavara hinnati 14,4 miljonile kuupmeetrile. Aastaga kasvas sellel metsamaal metsa tagavara juurde 340 000 kuupmeetrit. Järgmiseks kümneks aastaks planeeritud aastane raiemaht, arvestades kõiki raieliike, jääb 260 000 kuupmeetri piiridesse. Raie ning metsa juurdekasv ja uuendamine on tasakaalus ning hirm, et Eestis riigimetsi hävitatakse, ei ole kuidagi põhjendatud.
Lääne-Virumaal on riigi metsamaast majandatavat metsa 60%, erinevatel põhjustel piirangutega majandatavat metsa 20% ja rangelt kaitstavat metsa 20%. Rangelt kaitstavates metsades on keelatud igasugune majanduslik tegevus, sh metsamajanduslik. Piltlikult võib öelda, et igast kümnest Lääne-Virumaa riigimetsas kasvavast puust on neli rohkem või vähem kaitstud. See number on Eesti keskmisest suurem, sest maakonda jäävad ulatuslikud kaitsealad ja osa Lahemaa rahvuspargist.
Lahemaa rahvuspargi metsad jagunevad piirangutega majandatavateks ja rangelt kaitstavateks. Rahvuspargi kaitse-eeskiri on uuendamisel ja rangelt kaitstava metsa osakaalu kavatsetakse suurendada veelgi. Muutuvatest tsoneeringutest ja kaitse-eeskirja projekti staatusest tulenevalt on rahvuspargis raietegevus juba aastaid sisuliselt lõppenud. Seetõttu on jäänud väga ahtaks ka kohalike elanike võimalus kodu lähedalt riigimetsast küttepuid varuda.
Muretsema paneb see, et viimastel aastatel on Lääne-Virumaa riigimetsad tormituultes tõsiselt kahjustada saanud. 2010. aasta augustikuu alguses hävitas tugev tuul Lääne-Virumaal sadades hektarites metsa. Tugevasti kannatada said ka Eisma ümbruse metsise püsielupaigad ning Lahemaa rahvuspargi piiriala metsad Vainupeal. Tormimurd tuli raiega koristada ja praeguseks on selle asemele istutatud või külvatud männikultuurid. Aitame metsal taastuda ja sellega taastub neil aladel ka metsa elurikkus ning metsiski saab koju tagasi pöörduda.
Metsade elurikkus lindude-loomade arvukuse poolest on meil heal tasemel. Möödunud aasta alguse seisuga oli Lääne-Virumaa riigimetsades kaitstavate liikide elupaiku järgmiselt: metsis – 19, väike-konnakotkas – 8, lendorav – 7, must-toonekurg – 4, merikotkas – 4, kanakull – 2, kaljukotkas – 2. Möödunud sügisel lisandus neile veel üks väike-konnakotka pesaleid ja kaks kanakulli pesaleidu. Pesateate saamisel peatame sellises metsas kohe raietegevuse.
Metsavargused ja ebaseaduslik äri, mis kahtlemata kogu metsanduse mainet määris, on õnneks järjest vähenev nähtus. Metsanduse eri harudes saavad maakonnas tööd sajad inimesed. Mets on hea hingele ning annab ka tööd ja leiba – osakem seda hinnata.