/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
Suuremat sorti muudatused ja plaanid muutusteks toovad alati kaasa teadmatust, ebakindlust, hirmu, kahtluseid ning kuulujutte. Nii on ka praeguse kiirabireformiga, mis 2014. aasta algusest kiirabikorraldusele Eestis veidi teistsuguse näo annab ning mille ümber on palju segadust ja meediakära tekkinud.
On selge, et viimase paarikümne aasta jooksul on paljud trendid muutunud. Meie demograafiline seis, inimeste kolimine, elamurajoonide arendamine ja inimeste liikumine, potentsiaalsete kiirabivajajate kontsentratsiooni suurenemine mõnedes piirkondades jne – see kõik tingib ka vajaduse ümber hinnata senine kiirabibrigaadide suutlikkus ja teenuse osutamise kiirus. Et praegune, 2007. aastast kehtiv kiirabiteenuse osutamise haldusleping lõppeb käesoleval aastal, tingib see omakorda vajaduse tervishoiusüsteem ja kiirabi suutlikkus üle vaadata.
Kogu Eestile tähendab reform seda, et praeguse 54 kiirabipiirkonna asemel jääb tulevikus alles 10. Selle eesmärk on kvaliteetsem kiirabiteenus maakonna äärealadel, teenuseosutaja parem koordineeritus kogu piirkonnas ja logistiline suutlikkus ning ressursside efektiivsem kasutus. Reformi tulemusel kasvab brigaadide arv seniselt 90-lt 117-le ning brigaadide asukohtade arv 54-lt 60-le.
Lääne-Virumaale tähendab reform seda, et nagu teistes maakondades, kaovad siingi ära väikebrigaadid ja kogu piirkonda teenindab üks lepinguline partner. Abivajaja jaoks ei peaks mingit tähtsust olema, kust täpselt brigaad välja tuleb või millise ettevõtte nime all töötab, tähtis on abi kiire kohalejõudmine ja kvaliteet. Maakonda teenindavate brigaadide arv ei vähene, vaid Tapal olevale ühele kiirabibrigaadile tuleb tuleva aasta alguses lisa, mis tähendab täiendavat täisvarustuses kiirabiautot ja brigaadi kümmekonna inimesega. See peaks parandama nii Lääne-Virumaal kui ka Põhja-Järvamaal kiirabi kättesaadavust. Eesmärk on tagada kiirem ja kvaliteetsem erakorraline abi.
Iseenesestmõistetavalt võivad muudatused nörritada seniseid teenuseosutajaid, kelle lepingud käesoleva aastaga lõppevad, ja piirata teatud isikute või ettevõtete ärilisi ambitsioone. Patsientide seisukohast võttes on aga rohkemate brigaadide olemasolu ning suuremate, elujõuliste kiirabiteenuste osutajate abi tagamine elulise tähtsusega, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja usaldusväärsust. Tahtmata kuidagi alahinnata väikebrigaadide suutlikkust, on siiski selge see, et suurematel on rohkem ressursse ja võimalusi neid ressursse efektiivselt jaotada ja kasutada, ning mida suuremad nad on, seda elujõulisemad. Et kiirabi puhul on tegemist elutähtsa teenusega, siis ei saa ükski kaalutlus lähtuda kütuse, inimressursi ega abivahendite kvaliteedi kokkuhoiust.
Uue süsteemi kasuks räägib ka see, et päästeamet, politsei ja kiirabi peavad enam koostööd tegema ning kiirabi kaasamine juba ennatlikult teatud sündmuste juurde võib päästa elusid. See tähendab kiirabi valmisolekut olla kohal ka siis, kui otseselt kannatanuid ei ole, ent kui eksisteerib suur oht ja selle tõenäosus. Väikeste üksuste puhul pole lihtsalt võimalik näiteks päästeoperatsioonide või demineerimistööde puhul brigaadi välja panna ega jätta piirkonda selleks ajaks mehituseta. Suure operatiivüksuse puhul saab aga kogu piirkonna ära katta ja logistiliselt efektiivseima süsteemi välja töötada.
Reedel avatud Virumaad puudutava kiirabiteenuse avaliku konkursi pakkujate seas kogu teeninduspiirkonnale oli neli osalejat – Rakvere Haigla AS, Eldred OÜ, PERH SA, AS Karell Kiirabi – ning üks, Järvamaa Haigla AS, kahele õebrigaadile Tapa linnas ehk osale teeninduspiirkonnast. Kvaliteetse kiirabiteenuse pakkumise nimel konkureerijate hulgas on ka väga pikaajaliste kogemustega pakkujad, mis kõneleb terviklahenduste ja tavakodanike kasuks ja tähendab omakorda tulevikus kiiremat ja efektiivsemat abi ning brigaadide tegevusareaali kaetust kogu piirkonna lõikes. Läänevirulastel pole põhjust muret tunda.