Erko Brandt: “Olen kutsetunnistusega ehitaja”

Mis ajendas teid modelliks hakkama?

Mitte miski ei ajendanud mind selleks. Modellindus ei ole kunagi olnud mu eluunistus, kuid kuidagi samm-sammult see juhtus.

Kõik sai alguse mu tädist, kes selle idee peale tuli. Meie peres on olnud teisigi modelle ning ta arvas, et see oleks suurepärane võimalus, vähemalt proovidagi.

Alguses ma naersin selle peale ja tundsin, et see ei ole minu jaoks, kuid samas tundus olevat natukene ka huvitav. Igatahes ma kõhklesin väga palju, kuid tänu oma tüdruksõbra ja pere toetusele otsustasin siiski proovida.

Tädi saatis pildid Eestis olevasse modelliagentuuri, sealt võeti minuga ühendust ja niimoodi see kõik tasapisi algaski.

Aga miks mitte ehitajaks või pottsepaks?

Jah, miks mitte ehitajaks või pottsepaks? Mul on veidi naljakas sellele vastata, sest olen lõpetanud Rakvere ametikoolis ehituse siseviimistluse eriala ja olen kutsetunnistusega ehitaja.

Kuid õppimise käigus sai juba selgeks, et ehitus ei ole minu jaoks, kuigi otsustasin kooli lõpetada.

Kui kaugele tahate moemaailmas jõuda?

Ma ei ole endale mingisugust eesmärki seadnud. Kõik need aastad on samm-sammult mind edasi viinud ja eks ole näha, kuhu ma jõuan.

Ma arvan, et selles valdkonnas ei ole kuigi tark omale suuri eesmärke seada, sest oma edu jaoks ei ole modellidel suurt midagi teha.

Millised on need brändid, kellele soovite tööd teha, aga pole veel saanud?

Võrreldes teiste modellidega, tean mina väga väheseid brände.

Kuid siiski on üks bränd, kellele tahaksin tööd teha, ja see on Zegna. See on ka põhjusega.

Eesti disaineritest on üks mu lemmikuid Katrin Kuldma ja ta kiitis seda brändi ja kvaliteeti taevani. Tema sõnul teeb Zegna maailma parimaid ülikondi ja seepärast tahaksin Zegna jaoks ka tööd teha.

Kas Eesti meestel on potentsiaali moemaailmas läbilöömiseks?

See on töö nagu iga teine. Ma arvan, et mitte midagi ei sõltu rahvusest.

Oleneb, kuidas inimene antud alale sobib ja kui paljud disainerid või brändid on huvitatud tema kui modelliga koostööd tegemast. Kuid eestlased on ilus rahvas.

Kuidas end vormis hoiate?

Kõige tähtsam on toitumine ja trenni tegemine.

Olen üle poole oma elust mänginud korvpalli, samuti meeldib mulle ujuda ja jõusaalis käia.

Trenni püüan teha vähemalt kolm-neli korda nädalas, oleneb, kuidas aega on. Ja trenn ei ole minu jaoks kohustuslik, ma teen trenni, kuna mulle meeldib ja saan sellest energiat.

Kas teil on ka mõningaid ilunippe, mida sookaaslastele jagada?

Ma jagaksin hea meelega, aga mul ei ole mingisuguseid ilunippe. Kuid alati on meeles selline ütlus: “See mida sa sööd, selleks sa ka muutud”.

Millise mulje on Milano linnana jätnud?

Üldiselt on linn ilus ning inimesed väga avatud, sõbralikud ja abivalmid. Tunnen end siin praegu väga koduselt.

Kuid ükskord eksisin siin ka ära ja nägin linna tumedamat poolt, kuskil kaugetel kõrvaltänavatel.

Siin on väga palju kodutuid, vaeseid inimesi ja kerjuseid tänavatel, kuid üldmulje linnast on kindlasti väga positiivne.

Kui hästi teatakse moemaailmas Eestit?

Ikka küsitakse, kust ma pärit olen, ja kui olen neile oma vastuse andnud, siis üldiselt on reaktsioon, et “Oh, Estonia!”, ja noogutatakse targalt pead.

Eurooplased enam-vähem ikka teavad, kus Eesti asub, kuid Aasiast ja Ameerikast pärit inimestega on juba palju-palju raskem.

Ometi nad noogutavad alguses targalt ja siis pärast hakkavad uurima, kus see Eesti siiski asub.

Enamik netikommentaatoreid on meesmodelle homodeks tituleerinud, kui palju neid teie kogemuste põhjal tegelikult moemaailmas liigub?

Loomulikult töötab siin valdkonnas palju homosid. Kui inimesed oskaksid vaadata natukene rohkem enda ümber, siis on neid igal pool ja nad on tavalised inimesed – nagu me kõik.

Modellide seas peaks olema homosid suhteliselt vähe. Nii palju kui mina nendega suhelnud olen ja sõpradeks saanud, räägime ikka tüdrukutest.