Paanika pani eesti inimesed hobuselihatoodete vastu huvi tundma

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talutoodete poe klienditeenindaja Antonina Vaškinel ütleb samuti, et hobuselihast tooteid tuleb järjest enam klientidele üle leti ulatada.
Talutoodete poe klienditeenindaja Antonina Vaškinel ütleb samuti, et hobuselihast tooteid tuleb järjest enam klientidele üle leti ulatada. Foto: Arvet Mägi

Üle maailma leviv hobuseliha­paanika on Eesti inimestes hobuselihast valmistatud toodete vastu pigem huvi tekitanud. Kes varem hobuse­liha­konservist või -vorstist kuulnud polnud, teab seda nüüd küsida.

Eesti ostjateni jõuab hobuselihavorst, kuivatatud hobuselihavorst ja hobuselihakonserv kaubamärgi Delikatess all, selle taga seisab omakorda Rakveres tegutseva söögikoha Ararat omanik Arut Arutyunyan.

Konservi valmistab tellimustööna Rakvere Maag Lihatööstus, vorstid tulevad Arutyunyani äripartnerilt Lätist.

Toodetel on Eestis hästi läinud, hoolimata mujal maailmas järjest enam pead tõstvast hobuselihaskandaalist, mis sai alguse jaanuari keskpaigas, kui ametnikud avastasid Suurbritannias ja Iirimaal supermar­ketitest loomalihapihvid, mis sisaldasid hobuseliha. Praeguseks on skandaal levinud ka Aasiasse: Hongkongis eemaldati müügilt firma Findus toodetav lasanje.

“Eestis ei ole see tabuteema. Hobuseliha on söödud juba ammusest ajast,” lausus müügijuht Anneli Sauela, lisades, et nemad hakkasid konserve ja vorste pakkuma just suure nõudluse pärast.

Inimesed, kes on käinud Kaukaasias ja hobuseliha seal maitsta saanud, tulid toodet küsima. Ka tatarlased, kelle kogukond on Eesti üpris suur, söövad hobuseliha, mille kohta öeldakse, et see on vähem rasvane, kergem ja õrnem.

Kõrgendatud tähelepanu hobuseliha suhtes on Anneli Sauela sõnul siinsete tarbijate ostuhuvi hoopiski suurendanud. “Oo, see on ju teema, mis on Euroopas väga aktuaalne. Oi, ma ikkagi prooviks,” on Sauela klientidelt kuulnud. Ja kui inimene on toodet korra proovida saanud, siis ta üldjuhul seda ostab.

Klientide tagasiside on olnud positiivne. Loomulikult on neidki, kes ütlevad, et nad põhimõtteliselt ei proovi hobuseliha, sest hobune on nende lemmikloom. “Aga me ju ei sunni mitte kedagi. Mõni ei söö sealiha, mõni veiseliha, inimesed on väga erinevad,” märkis Sauela.

Samas mõistab ta, et on riike, kus hobuseliha üldse ei sööda, nagu Inglismaa. “Ma arvan, et poleemika tekkis seepärast, et inimesed ei teadnud, mida söövad. Kui seal oleks öeldud, et burgeri kotletis on hobuseliha sees, siis võib-olla ei oleks poleemikat tekkinudki,” arutles Sauela.

Konservid, mis Eesti ostjateni jõuavad, valmistatakse sügavkülmutatud lihast, mis tuleb ­Iirimaalt ja Belgiast. Tegemist on spetsiaalselt lihaloomana kasvatatud hobuste lihaga. Konservis on hobuseliha 70 protsenti, vorstis 40 protsenti. Lisaks on konservis ja vorstis veise- ja sealiha.

Hobuselihaskandaali keskmes olev Prantsuse firma Spanghero sai sel esmaspäeval loa käivitada lihatootmine uuesti. Samas aga keelati firmal külmutatud liha müük.

Spangherot kahtlustatakse rohkem kui 750 tonni hobuseliha müümises loomaliha nime all.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles