Kevad toob ilu hinge

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgemad katsetagu erksatoonilisi huuli. Modell: Hälis, meik: Marii Lotta.
Julgemad katsetagu erksatoonilisi huuli. Modell: Hälis, meik: Marii Lotta. Foto: Eve Teras

Peeglist kahvatut, talvest ja pimedusest vintsutatud silmnägu vaadates tunneb ilmselt igaüks igatsust sooja tuule ning päikesesõõmu järele. Kuid selleks, et enesetunnet parandada ja palgeile sealt kadunud nooruslik õhetus tagasi saada, ei pea ilmtingimata Vahemere äärde sõitma või pikisilmi suve ootama, mis, nagu elu on näidanud, ei pruugi kesisest sügisilmast suurt erineda.

Rakveres tegutseva Belle Ilustuudio kosmeetiku Marita Tasa sõnul tasub kevadel näonahka kindlasti turgutada, sest pime ja külm talv on sellele oma jäljed jõudnud jätta. “Kevadine näonahk kipub Eesti inimesel olema stressis ja hall, sageli on see ka koorimata,” kirjeldas kosmeetik probleeme, mille lahendamiseks inimesed tema poole pöörduvad.

Just naha regulaarne koorimine olevat see, mis noortel rakkudel särada laseb. Sellepärast tuleks spetsialisti hinnangul kevadel läbi teha üks korralik kooriv kuur. Ilusalongist tasub otsida ka vitamiinihooldust, mis toitaine­vaeguses vaevlevale nahale erilise energiasüstina toimib.

“Tähtis on tugevdada kollageenikiude, mis annavad nahale elastsuse.” Hooldus võiks sisaldada ka C-vitamiini, mis on pleegitava toimega ning parandab jumet. Kes aga nahale midagi eriti värskendavat soovib, võib proovida happehooldust, mis jume tõeliselt särama lööb.

Need, kes ilusalongi minemiseks aega või võimalust ei leia, saavad Marita Tasa kinnitusel ideaalselt toimivaid koorijaid ja maske teha ka ise kodus. Näiteks mesi on tema sõnul suurepärane koorija, kuid vedelale meele soovitab ta lisada soola või suhkrut, siis on toime efektiivsem.

Nahka turgutab ja vabastab surnud rakkudest ka kergelt kaerahelvestega masseerimine, helvestele tasub lisada aga natuke õli ning sidrunit, mis sarnaselt C-vitamiinile mõjub jumet parandavalt.

Kuigi internetis on laialt levinud kõikvõimalikke koduste puuviljamaskide retsepte, on kosmeetik nende suhtes skeptiline. “Enamasti teevad inimesed neid ju poest ostetud viljadest, kuid poekauba puhul ei või me iial kindlad olla, milliseid kahjulikke lisaaineid me sel moel oma nahale määrime,” kõneles Tasa.

Puuviljamaske soovitab ta seega soetada ikkagi kas salongist või apteegist. Samast leiab ka puhastavaid savi- ja mudamaske probleemsele ja poorsele näonahale. “Kodus võib aga julgesti teha juba vanaemade hinnatud kohupiimamaski, mis niisutab ja toidab nahka,” lisas kosmeetik.

Suviste nahahooldustoodete valikul juhib Tasa inimeste tähelepanu sellele, et need peaksid kindlasti sisaldama UV-kaitset ning olema talvisest kergema koostisega. “Talvel vajab nahk kaitset külma ja tuule, suvel päikese eest.”

Kui nägu on turgutatud, tasub mõelda ka inimese ilu kroonile ehk juustele. Eedeni Aias töötav juuksespetsialist Jaanika Piiskoppel soovitab juukseprobleemide korral inimestel ilmtingimata salongist ning spetsialistidelt nõu küsida. “Nii saab soovitada konkreetseid tooteid ja vahendeid, mis sobivad just selle inimese juuste- ning peanahatüübiga.”

Näiteks šampoonivalikul lähtutakse küll sageli juuksetüübist, kuid tegelikult tuleks pesemisvahend juuksuri sõnul valida peanaha järgi. Eelistama peaks sulfaadi- ja parabeenivabu šampoone, sest need kuivatavad peanahka, soodustavad rasu teket ning põhjustavad pikemas plaanis juuste väljalangemist.

Sulfaatidest ei ole Piiskoppeli selgitusel muud kasu, kui et need panevad šampooni vahutama, kuid see ei mõjuta šampooni pesemisomadusi tegelikult kuidagi. “Inimestele tundub sageli, et kui šampoonis ei ole kasutatud vahu­aineid ja see ei vahuta, siis ei saa juuksed puhtaks. Aga ega vaht ei pese,” kummutas juuksur eksiarvamusi.

Lisaks pesuvahenditele on oluline roll ilusate juuste saladuses ka sellel, milline on inimese toidusedel. Vältima peaks spetsialisti sõnul liigseid süsivesikuid ja rasvu, mis soodustavad peanaha rasueritamist. “Tervislik toimumine on ikka kõige alus.”

Koduste kiharaturgutajatena soovitab juuksur kasutada näiteks munakollast juuste pesemiseks, kuid rõhutab sealjuures, et keegi ei määriks endale pähe munavalget, kuna seda on hiljem juustest keeruline kätte saada.

“Muna, mesi, oliivi- või mandliõli,” loetles Jaanika Piiskoppel kodus leiduvaid või lihtsalt soetatavaid toidu­aineid, mis ka juustele “maitsevad”. Pärast pesu tasuks juukseid loputada näiteks sidrunimahlaga või äädikaveega, et anda neile kaunis läige. Teha võib ka nõgesetõmmist, kuid see on tõhusam värsketest nõgestest valmistatuna.

Saun on juuste tervisele üldiselt hea, kuna stimuleerib vereringet peanahas, kuid kunagi ei tohiks saunalavale minna märgade või katmata juustega, sest siis kahjustab ja kuivatab sealne kuumus kiharaid liialt. “Saunalavale võib küll juuksemaskiga minna, sest soojas imendub mask juustesse paremini.”

Ka pesemisel on omad nipid. Näiteks ei tohiks juukseid pestes peanahka liigse kraapimisega ärritada, vaid tuleks sõrmepadjakestega pehmelt masseerida. Aeg-ajalt soovitab juuksur kasutada sügavpuhastavat šampooni, mis eemaldab juustest hooldus- ja viimistlusvahendite jäägid.

Juuste ületoitmine olevat tema sõnul samuti probleemiks, sest näiteks poetoodetes leidub silikoone, mis kogunevad juustesse ning põhjustavad lõpuks juuste katkemist. Lisaks šampoonile ja palsamile soovitab juuksur kasutada spetsiaalset juukseõli.

“Nagu igal kevadel, nii ka sel on moes terved ja ilusad juuksed,” lisas Piiskoppel lõpetuseks. Soengutest on praegu popimad vaba käega üles pandud juuksed või lendlevad lokid – suurte ja keeruliste frisuuride võidukäik jääb seljataha.

Vanaema kohupiimamask

Maitsestamata kohupiima,

oliiviõli,

sidunimahla,

haput või rõõska koort.

Marii Lotta soovitusi

grimeerija ja meigikunstnik Rakvere teatris

Talvine jumestuskreem vaheta kergema vastu, näiteks kasuta nahka hooldavaid lihtsalt päevakreemina kasutatavaid BB-kreeme, mis annavad nahale jume.

Märksõnadeks on kumav nahk ning klassikaline roosa – kasuta roosat laugudel, põskedel ja huultel, et saavutada kumav look.

Igapäevaseks meigiks võib korallroosat huuleläiget kasutada ka põskedel, pastelseid toone laugudel, lisada vaid ripsmetušši.

Julgemad võivad rõhutada silmi erksamate toonidega, näiteks sinise, rohelise või lilla lainerijoonega, jättes huuled samas neutraalseks.

Huuli rõhutades võiks eelistada neoonikaid toone, fuksiaroosat, punast, kuid huuletoon olgu kindlasti matt.

Popp on lainerijoon, mida sel kevadel võib tõmmata ka alalaule. Meigist kadunud pole suitsusilmad, hallikad või metalliktoonides.

Moes on kuuekümnendate stiilis paksud täidetud kulmud ning tihedad nukulikud Twiggy-stiilis ripsmed.

Lauvärve võib just alalaule kanda tugevamalt, ülalaule õrnemalt.

Kuna kevad on väljas, võib julgelt mängida koralltoonis päikesepuudritega, mis päikesevalguse koosmõjul naha eriliselt särama panevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles