Keskmine Lääne-Viru töötu on parimas tööeas mees

Töötuse määr on praegu 8,8% ehk pisut madalam Eesti keskmisest, mis on 10%.

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesleri sõnul on praegune keskmine Lääne-Viru töötu parimas tööeas, kolmekümnendates-neljakümnendates aastates põhi- või kutsekeskharidusega mees, kes on olnud tegev ehitus- ja kinnisvarasektoris.

Üle Eesti on suurenenud ka töötute keskastmejuhtide ning spetsialis­tide arv. Lääne-Virumaal on praegu töö­ta 49 tippspetsialisti ja 115 endist kõrget riigiametnikku või juhti.

Sügiseks prognoositakse jätkuvat töötuse kasvu puidu- ja ehitusmaterjalide tööstuses. Ene Kesleri sõnul on maakonnas palju selliseid juhtumeid, kus seni välismaal töötanud ehitajad on tulnud tagasi Eestisse, asunud tööle ehitussektoris ning kaotanud siis töö.

"Meie võimuses pole töökohti juurde luua, vaid ainus, mida teha saame, on koolitada ja vahendada pakutavaid töökohti. Uuringute kohaselt on kõige tulemuslikum koolituse liik ametialane täiendusõpe," rääkis Kesler.

Töötukassa analüüsi kohaselt on Lääne-Virumaal kõige enam töötuid põhiharidusega ja kutsekeskharidusega inimeste seas.

"Kui seni oli eesmärgiks töötute rakendamine tööle, siis nüüd, arvestades olukorda, et töökohti massiliselt juurde ei teki, on eesmärgiks hoida töötuid koolitustel, et nad ei muutuks passiivseks," rääkis Väike-Maarja õppe­keskuse direktor Raili Sirg­mets.

"Üks osa on inimese erialastel oskustel, teine osa sotsiaalsetel ja neist jääb tihti puudu," nimetas Raili Sirgmets ühte töötuse põhjust just nooremate inimeste seas.

Tema sõnul oleks töötute koolituste puhul mõistlik panus­tada just pikkadesse kursustesse, mis annaks ka rohkem sotsiaalseid oskusi.

Lääne-Viru rakenduskõrgkooli täiendus- ja ümberõppekeskuse juhataja Tiia Murulaid märkis, et 30-40aastaste töötute seas on töö leidmisel sageli takistuseks veel elementaarsel tasemel võõrkeeleoskuse puudumine.

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesleri sõnul on lähiajal töötutele tule­kul ka isiklik koolituskaart, mis tähendab seda, et kui töötu ei leia sobilikku kursust kohaliku töötukassa pakutavate seast, on tal võimalik valida kursus mõnes teises piirkonnas.

Töötukoolituse riigihangete puhul testib töötukassa lihtsustatud hangete süsteemi, kõrgendatud huvi püsib ettevõt­lus- ja arvutikoolituse vastu.

Töötutele noortele käivitub augustis kaheksas maakonnas, sh Lääne-Virumaal, pilootprojekt "Noorte tööklubi", mille sisu on sarnane täiskasvanute tööharjutustega.

Tööklubis püü­takse noori edendada sot­si­aal­setes oskustes, õpetatakse koostama CVd ja muid kandideerimiseks vajalikke dokumen­te, antakse informatsiooni tööturu olukorra ning õppimis- ja töövõimaluste kohta ja kohtutakse töö­andajatega.