Maakond oli mullu plussis, Rakvere linn miinuses
(17)
13.01.2006 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Ma arvan, et enamikule inimestest oli eelmine aasta
mingis mõttes edukas ja miski valmistas pettumust. Peale mõningate objektiivsete
murede on kõik muu vaid meie enda enesehinnangu küsimus.
Isikliku õnne plaanis ei lähe kellelegi korda ei majanduskasv ega riigieelarve suur ülelaekumine. Rahulolu on eelkõige seotud iseendaga, oma lähedaste ja sõpradega. Kui aga tulla avalike asjade juurde, siis kuidas anda hinnang maakonnale või linnale? Kuidas nemad tulid toime ja mil moel seda mõõta? Mitte päris ausalt Tavaliselt on levinud selline hindamise viis, et ajakirjanik küsib maavanemalt või linnapealt, kuidas aasta läks. Vastus on trafaretne: palju oli positiivset ja uuel aastal on meil veel vingemad plaanid. Paraku on see meetod väga subjektiivne ega peegelda üldist olukorda. Palju esinduslikum ja kindlam näitaja on mitme aasta elanikkonna arvu võrdlemine. Tegemist on integreeritud näitajaga, mis peegeldab inimeste rahulolu oma elukeskkonnaga üldises mõttes. Hindamaks meie olukorda objektiivsemalt, peaksime mõistma Eestis levivaid trende. Pikki aastaid sünnib Eestis 12-13 tuhat last ja sureb ligikaudu 18 tuhat inimest. Emapalk on sündivust küll tõstnud, kuid mingit murrangut elanikkonna suurenemise osas ei ole kahjuks toimunud. Piltlikult väljendades kustutame Eesti kaardilt igal aastal ühe Kärdla- või Kunda-suuruse linna. Teine trend viib üha rohkem inimesi maalt linnadesse ja linnadest kasvavad eelkõige suuremad keskused. Eelmisel aastal kasvas Tallinna ja selle ümbruse elanike arv veelgi ja see koondab üha rohkem rikkusi ühte linna, kes võib muretult maksta näiteks ligi 100 miljonit oma pensionäridele. Meie maakonnas tundub olevat olukord suhteliselt hea. Seisuga 1. jaanuar 2003 oli maakonnas elanikke 69 985, 2004. aastal vähenes elanike arv 673 võrra, 2005. aastal veel 910 võrra. Selle aasta 1. jaanuari seisuga tuli registrisse juurde 1169 elanikku ja maakonna inimeste arv oli 69 571. Üldise vähenemise juures jätab siinne rahvaarvu kasv hea mulje. Järelikult on loodud töökohti, antud head haridust, tagatud tervislik elukeskkond ja võimalused vaba aja veetmiseks. Olud ei pruugi olla väga head - nad peavad olema paremad kui naabritel. Maavanem peaks heitma pilgu kõikide omavalitsuste elanike dünaamikale ja tegema omad järeldused regionaalpoliitiliste meetmete rakendamiseks. Ehkki on teada, et neist pole suuremat abi: rahvas ei liigu oma elukohast kergekäeliselt, kuid pikapeale läheb sinna, kus on parem. Seega elanikkonna arvu kasvu kui integreeritud näitaja alusel oli meie maakond aastal 2005 edukas ja maavanem Urmas Tamm võib olla rahul. Tegelikult ei ole sellise pildi loomine päris aus ja taibukamatele tuli kindlasti meelde, et maakonda tuli juurde Lehtse, mis teatavasti ühines Tapaga. Seega oli tegemist Kuuno Rooba ja Urmas Tamme võiduga, et selline liitumine just meie maakonda inimesi juurde tõi. Rakvere linnas ei edenenud elu nii hästi. Registris
olevate isikute arv oli 2003. aasta 1. jaanuari seisuga 17 600, 2004. aastal
tuli viis inimest juurde, 2005. aasta algul oli registris 148 inimest vähem ja
selle aasta 1. jaanuari seisuga veel 84 inimest vähem ehk 17 373. Seega on vähenemine toimunud viimasel kahel aastal järjest. Sisulisi väärtusi Kas on midagi viga töökohtade, elurajoonide väljaarendamisega või haridusega? Täpsemaks diagnoosiks on vaja teada, kuidas on sündivusega, noorte ja vanade osakaalu ning muude oluliste andmetega. Kindlasti võib suhtuda asjasse nii, et see ka mõni vähenemine ja paljudes kohtades on asi hullem. Muidugi, kuid kuhu jääb siis meie loosung “Väge täis”, kui inimvägi väheneb? Inimeste arvu vähenedes laekub vähem makse ja vähenevad ka riiklikud toetused. Rakverel on soodne asukoht, mis võimaldab edukalt toimida konkurentsis teiste linnadega, ja ei ole ainult linnavalitsuse asi pakkuda siin lahendusi. Rakvere vajab oma arenguvisiooni, et mitte haarata kinni igast rumalast ideest, mis esimesel hetkel tundub olevat hea, aga mille puhul hiljem selgub, et see oli vaid välgatus, mis kiirelt kustus. Mul on hea meel, et Rakvere ei hakanud sügispealinnaks ega püstitanud keskväljakule Koidu või Hämariku kangrolikku või mikofilikku kuju. Edevuse laat ei vii sihile ja püüdlema peaks enam sisuliste väärtuste poole. Ants Leemets, reformierakond
|