Ajateenistus aitab noortel kriisi üle elada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajateenijad.
Ajateenijad. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Esmaspäevast kolmapäevani võtab Kirde kait­seringkond vastu noormehi, kes saavad üheteistkümne kuu jooksul teada, kuidas kriisiolukorras oma riiki kaitsta.


Eile hommikul algas Kirde kaitseringkonna Tapa sõjaväelinnakus uute ajateenijate vastuvõtt - kolme päeva jooksul tuleb oma kohust täitma kokku üle 500 noormehe.


Et ajateenijad võivad valida, millises Kirde kaitseringkonna väeosas nad teenida tahavad, kas Viru jalaväepataljonis, suurtükiväe-, õhutõrje- või pioneeripataljonis, andsid väeosade kaad­ri­kaitse­väela­sed endast parima, et nutikamaid ja targemaid enda juurde saada.

Küll aga tõdesid kutsealused, et suuremat rolli eriala valikul mängisid sõprade-tuttavate soovitused.

Ikka täie rauaga

"Sõber ütles, et mine Virusse teenima - see on parim väljakutse. Seal saab kõige suuremat füüsilist koormust ja kõige rohkem metsas mürgeldada. Mina arvan samuti, et kui juba teha, siis ikka täie rauga, et oleks, mida meenutada ja lastelastele jutustada," rääkis Tallinnast pärit Jaan Kekišev, kelle sõnul ütleb tema sisetunne, et ajateenimine on midagi, mida tasub teha.

Laur Heinla Haljalast lähtus väeosa valikul aga kasulikkuse kriteeriumist. Nii asus noormees teenima pioneeripataljoni.

"Siin saab oma kätega teha asju, mis alles jäävad - näiteks sildu, remontida teid, õppida maju ja punkreid ehitama," selgitas ta ja lisas, et kuigi paljude arvates on ajateenistus tühja läinud aeg, pole võimalik sellest loobuda. "Ajateenistus peab kindlasti olema - selles pole kahtlustki. Meil on nii väike riik, et palgaarmeed ei jõuaks üleval pidada."

Mihhail Grinkov ja Ragnar Kangro on Tallinna tehnikaülikooli tudengid, kes hakkavad aega teenima õhutõrjepataljonis.

"Ma tahan uusi rakette lasta (lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral raketid - toim.)," põhjendas väeosa valikut Ragnar Kangro ja ütles, et eks ajateenistuses on nii halba kui head, kuid tema ootab siit kogemusi.

"Elukogemust. Siia on sattunud väga erineva tausta ja iseloomuga inimesed ning just seepärast saab siin parimad teadmised psühholoogiast ja inimese käitumisest," sõnas ta.

Mihhail Grinkov on oma ülikoolikaaslasega nõus. "Samas on kaitsevägi parim koht, kus majanduskriis üle elada," lisas ta omalt poolt.

"Ainuke asi, mille pärast ma kardan, on minu pea olematu eesti keele oskus. Et ma ei mõista, mida räägitakse, ning seetõttu ei saa hakkama," kurtis tulevane suurtükiväelane Konstantin Zverev Narvast, kuid arvas, et vähemalt esialgu tundub talle, et võib keeleprobleemide lahendamisel loota oma tulevastele teenistuskaaslastele.

"Siin on kõik sõbralikud ja eks me oleme nüüd n-ö ühes paadis," naljatles noormees.

Sõjavägi teeb mehe

Ka Taavi Hinnosaar Väike-Maarjast valis suurtükiväepataljoni. "Ajateenistus annab mõtlemis- ja otsustamisoskust. Tavaelus saab ka niisama hakkama, siin aga õpid ratsionaalsemalt käituma. Mehe elus on see tähtis," ütles ta.

"Minu vanem vend teenis aega Kuperjanovi väeosas, tema näitel võin tõdeda, et ajateenistus teeb poisist mehe - paneb tõsisemalt mõtlema ja arukamalt elama," lausus Zverev.

Külastada teenistusse tulnud noormehi saab alles kuu aja pärast, augusti esimesel nädalavahetusel, esimene linnaluba antakse aga 10 nädala möödudes - sõduribaaskursuse lõpus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles