Rakvere külje all Põhjakeskuses on sellel nädalal koolitusboks, kus saab õpet ID-kaardi, Mobiili-ID ja e-teenuste kasutamise kohta, aga ka arvuti algkoolitusele registreerida.
Juhtkiri: Digilõhe ületamine
23. juuli 2009, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata sellest, et 2000. aastate alguses oli ka SA-l Vaata Maailma projekt, mis aitas soovijatel - valdavalt eakamatel kodanikel - astuda esimesi samme arvutiasjanduses, saada selgeks võrgumaailma A ja B ehk "enter ja tühik", on siiski veel küllalt palju neid, kelle jaoks arvuti- ja digimaailm avastamist ootab. Ja huvi priilt pakutavate koolituste vastu on.
Tõsi, üheks põhjuseks, miks kursused on populaarsed, võib koolitajate hinnangul olla ka see, et paljud töötuks jäänud inimesed tahavad lihtsalt kodust välja saada ning selline enesetäiendus on hea võimalus.
Olgu motiiv milline tahes, kui koolitustest inimestele reaalne kasu on, siis on need oma eesmärgi täitnud.
Ning kui endal tahtmist jagub, pole kunagi liiga hilja alustada arvutiga sinasõprust. Küllalt on näiteid 60+ inimestest, kes endale raali soetanud, kursustel käinud ning innukalt teadmisi kasutama ning täiendama hakanud - uue õppimine ning avastamissoov hoiavad erksana igas eas.
Mais firma GfK korraldatud küsitluse kohaselt kasutab 70 protsenti Eesti elanikest internetti regulaarselt, selle näitaja poolest oli Eesti esikohal 17 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi seas.
Kahtlemata on ühiskonna infokihistumise vähendamiseks internetiseerimine üks ütlemata tõhus moodus. Aina rohkem aga tundub, et see, kes arvutit ja mobiili ei soeta, on tänapäeva ühiskonnas mängust väljas. Või kaitseb sel moel hoopis oma privaatsust ja andmeid?
Tasub silmas pidada sedagi, et igasuguse vabadusega kaasneb vastutus - ka vabadusega olla internetikogukonna liige. Nii et tarbigem kõike mõistlikult ning ärgem aheldagem end ekraani taha kauemaks, kui vajalik.