Ligi kaks aastat oleme elanud suures depressioonis, kõigepealt lõhkes meie enda kinnisvaramull ja seejärel - umbes aasta eest - jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis, millele ajakirjanikud ja rahvasuu on andnud vaimukaid ja vähem vaimukaid nimetusi.
Nagu halbadel aegadel ikka, otsitakse pimeduses valgustäppi ja usutakse see olevat leitud ühe ja teise näitaja näol. Kuid sageli järgneb sellisele lootusele pettumus.
Nüüd teatas Eesti keskpank, et Eesti majandus on kriisiga kohanenud ja annab juba lootust euro ühisrahani jõudmiseks 2011. aastal, mis vahepeal oli tõsise kahtluse alla langenud. Kõva pluss seegi.
Eesti Pank teatas, et Eesti majanduslangus hakkas II kvartalis aeglustuma ja majanduse areng oli aasta esimesel poolel Eesti Panga kevadprognoosiga üldjoontes kooskõlas.
Viimastel kuudel on aga ilmnenud järjest rohkem märke majanduskasvu taastumisest.
Eesti ekspordinäitajad on viimastel kuudel samuti mõnevõrra paranenud, mis lubab arvata, et koos välisnõudluse taastumisega hakkab suurenema ka Eesti eksport. Samas toonitatakse, et ei ole välistatud prognoosi riskistsenaariumi realiseerumine juhul, kui nõudlus välisturgudel ja investorite usaldus ei suurene.
Mis saab edasi? Languse pidurdumine pole kaugeltki mitte veel tõus. Töötuse tase on enneolematult kõrge ja kõle sügis tuleb vägisi peale.
Inimesed on ettevaatlikumad ja kokkuhoidlikumad kui kunagi varem. Igaüks on märganud, kui tõsiselt valmistutakse talveks, käies metsas ja tehes hoidiseid.
Ei saa olla lollilt optimistlik. Kuid usku ei tasu kaotada. Kas kevad toob midagi head? Iseenesest ei tule midagi.
Tuleb tööd teha ja tegutseda.