Tiia Uudeberg selgitab, kuidas töötavad Tamsalu kultuurimaja veerandsajandised prožektoriliigutajad. Foto: Margus Ott

“Ta on hästi kultuurilembene kummitus,” naerab Tamsalu kultuurimaja direktriss Tiia Uudeberg. Kummitust on kuuldud maja peal nagistamas, kolistamas uksi ja krõbistamas katusel, uitamas grimmitubades. Viimasel ajal olla tema tumedat kogu vähem näha ja sellega kaasnevat tuuletõmbust tunda.

Ehk on sundinud teda tagasihoidlikkusse tõmbuma aastakümneid remondita läbi ajanud maja uuenemised: vahetatud katus, vahetuvad aknad ja remonditud tualettruumid. Või uksest sisenejat tervitav soojus - midagi seninägematut veerandsajandises majas, kus suure, 400-kohalise saali seintes peituvad soojatorud on mõeldud põhiliselt selleks, et sein härma ei läheks. Tavatempertatuur on seal talviti 8 kraadi. Soojasüsteem läks rikki juba aegu tagasi.

Valgustaja labürindis

Direktriss jutustab, et neil on stabiilselt 16 kraadi peal seisev termomeeter, mida näidata artistidele, kes kurdavad, et maja tundub justkui külm. Aga alla 16-kraadises ruumis pole teatrid kohustatud mängima. “Tegelikult on teatriinimesed, eriti staarid, hästi sõbralikud,” kiidab Tiia Uudeberg.

Tal endal naljalt külm ei hakka, sest ikka on vaja käia lava ja valgustehnika ruumi vahet. Kuid see nelja-viiemeetrine vahemik tuleb läbida mööda treppe ja koridore keldri kaudu. Lihtsalt sellepärast, et nii on projekteeritud. Tiia Uudeberg jutustab, kuidas kord ei leidnud vastne kunstiline juht ja teatri valgustaja sinna kuidagi teed. Pidasid plaani redeliga aknast sisse ronida, aga siis tuli direktriss ja juhatas tee kätte.

Valgustajaruumis on veneaegsed kettad-rattad prožektorite liigutamiseks, mitmel silt “nässus”. Neil, millele pole enam kusagilt teatrist mahakantavat analoogi või osa hankida. Prožektoreid on kokku 88.

Kuigi seintel ja laes on vanast katusest jäänud veejälgi, on majas saale ja võimalusi, näitusi ja hubasust. Ringitöö ruume on küll vaid kolm, aga häid tamsalulasi mahub ühte kultuurimajja palju. Taidlejaid on kolmesaja ringis kahekuisest beebikoolilapsest eakate isetegijateni, lisaks muud huvilised. Bridžimängijaist vabakoguduseni. Kultuurimaja tööd juhivad direktriss Tiia Uudeberg ja kunstiline juht Kaire Kaljuvee. 11 ringijuhi vedada on 22 ringi. “Taidleja tuleb ikka, sest ta tahab teha. Kui maja on külm, paneb rohkem riideid selga,” märgib Uudeberg inimeste head tahet ja leplikku meelt. “Igaüks tegutseb oma võimete piires. Väga kõrgel tasemel on lauluklassi tegevus, samas on neid, keda toob kokku rohkem seltsielu,” arvab Kaire Kaljuvee.

Kui keegi ringijuhtidest lahkub, on raske kedagi nii väikese tasu eest asemele leida. “Kes on, teevad südamega ja entusiasmist,” kiidab Uudeberg. Ja lisab, et kultuurile on vähehaaval ikka raha juurde tulnud, ringid on saanud pisikest toetust.

Vanimaks kollektiiviks on Heidi Mägi juhitav naiskoor, kel aastaid rohkem kui majal, tantsurahvast on vähemalt viit liiki. Pillimehi on jagunud läbi aegade. Maja projekteerijatel oli tarkust seada saalid nõnda, et ühe disko ei sega teise valssi ega kolmanda kaerajaani.

Avarus teos ja ruumis

“Maja iseloomustab avarus: 128 ruutmeetrit lavapinda, 33 meetrit lavatorni kõrgust, iga Tamsalu valla kodaniku jaoks 0,65 ruutmeetrit põrandapinda ja 3,8 kuupmeetrit õhku,” teab arvulembene Tiia Uudeberg. Maja 3085 ruutmeetrit kasulikku pinda ja kubatuur 18 166 kuupmeetrit kajastub hästi kütte- ja elektrikuludes.

Tamsalul pole kultuurimajadega eriti vedanud. Esimene, parun Uexkülli maja, langes aastal 1934 tuleroaks, sama saatus tabas 1935. aastal talunike ühistööna valminud ja ainulaadse ketaslavaga rahvamaja aastal 1950. 31 aastat aeti kultuuriasja tubades, punanurkades, lasteaias ja sööklas, tehti õueüritusi ja rahvamatku, peeti perede spordipäevi ning kuulsaks said Tamsalu karnevalid.

Aastal 1969 sai alguse Tamsalu laulupäev, ajapikku on lisandunud teisi suurüritusi: Tamsalu päevad, paepäevad, Porkuni Pillar, üleriigiline mudilaskooride laulupäev, rahvusvahelist haaret saavutavast tünnisõidust rääkimata.

Üle-eestilisel leivapäeval oli kultuurimaja saalis leivaahi, kus sai päriselt leiba küpsetada. Üritustele annab värvi näitering “Ats”, kes käib koos projektiteatrina, järjepidevalt töötab laste “Atsike”.

Sajandi remont

1980. aasta lõpus avatud ja tänini algsena vastu pidanud Tamsalu kultuurimaja osade kaupa renoveerimise plaan on olemas. Teoks tegemiseks on vaja erinevate projekteerijate arvutuste põhjal 15-20 miljonit. “Järgmiseks sajandiks saame ikka valmis,” märgib Uudeberg.

Kummitust direktriss ise näinud ei ole. “Helitehnik ütleb, et ta on naisterahvas ja naisi ei sega. Aga kuulnud olen küll.”

Ta arvab, et see on hoopis tuuletõmbus või vareste ja tuvide krõbistamine katusel, mis tekitab tunde, et keegi on majas. Aga kes teab.

“See on tegelikult kolmas maja selle koha peal, eelmised on kõik maha põlenud,” sõnab Tiia Uudeberg. Mõtlikult.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67