Jaak Uudeküll ei välista, et ükskord võiks tema Piisupi mäel olevast suvekodust ka päriskodu saada. Foto: Teet Suur

Jaak Uudeküll on pärit Piisupi lähedalt, samas vallas asuvast Uudekülast. Aastaid peamiselt Rakveres elanud mehel on Piisupis maakodu, kuid ta ei välistanud, et kunagi sinna päriselt elama kolib.

“Piisupit mäletan lapsest saadik, Uudekülast on siia umbes viis kilomeetrit. Eks käisime siin metsas ja jõe ääres tihti,” rääkis Uudeküll.

Oma sõnul on ta praegu rohkem maal, parajasti oli tal käsil metsatööde ja talvepuude tegemine. “Ega see naljaasi ei ole. Puid on seitsekümmend ruumi, mis tuleb tükeldada ja lõhkuda. Paras Robinsoni töö,” ütles ta naljatamisi.

Uudekülli kinnistu paikneb vallseljakul, mida rahvas ka lihtsalt Piisupi mäeks kutsub.

Seal asub kolm maja, millest üks vana talumaja taastatud ja ümber ehitatud, siis uuem hoone, mis kaugelt meenutab oma arhitektuurse lahenduse ning ringikujulise avatud rõduga pigem linnuvaatlustorni, ning hubane palkmaja, mille ehitus veel pooleli.

“Naine ja lapsed on öelnud, et muidu siia elama ei tulegi, kui palkmaja ei ole,” sõnas Uudeküll.

Piisupisse tuli mees kaks aastat tagasi, kui ostis maja ühelt vanalt inimeselt.

Jaak Uudeküll meenutas, et maja ümbrus oli siis täiesti hooldamata. “Võsa, tihnik ja rägu. Vähemalt kuus autokoormat prahti viisin Rakvere prügimäele,” ütles mees.

Vana taluhoonet on ta remontinud ning ehitanud, seal võiks sees elada ka talvel. “Tegelikult on minu kinnistul viis krunti või talukohta, kaks maja on veel ehitamata, ja ei tea, kas kunagi ehitangi,” rääkis Uudeküll ja lisas, et kui oma perele hooneid liiga palju saab, tuleb vana talumaja maha müüa. “Eks pangalaengi tahab tasumist,” ütles ta.

Küla muutub kaunimaks

Mäekünkalt avaneb kaunis vaade Valgejõele. Jõe ületamiseks on mees oma kätega valmistanud puust sillad, puhastanud ümbrust.

“Siin oli kõrrepõld, hakkasin seda niitma, nüüd kasvab ilus rohi. Muru ei ole vaja siia külvatagi,” näitas Uudeküll suurt platsi jõe ääres.

“Siin elavad peaaegu kodustatud oravad, metspardid käivad, kitsed, loodus on väga ilus ja ürgne,” lausus mees.

Uudekülli sõnul on tema kinnistute juurde kuuluv suur heinamaa sobilik ürituste korraldamiseks. “Tahan siin varsti teha tõstjate kokkutuleku,” rääkis Jaak Uudeküll, kes on ka tuntud tõstesportlane. Praegu võistleb ta veteranide arvestuses.

“Ilmselt on nii, et kui üks ees teeb, teevad teised ka,” sõnas Uudeküll ja rõõmustas, et kogu külas on inimesed järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama heakorrale.

Elanike registri järgi elab Piisupis poolsada inimest, maju on Uudekülli teada kümmekonna ringis.

“See küla on juba looduslikult kaunis. Aga hea on vaadata, kuidas viimase kolme-nelja aastaga on paiga ilme muutunud. Majad on värvitud, ümbrus hooldatud. Küla on silmale ilus vaadata. See teeb südame soojaks,” ütles Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kelle sõnul on Jaak Uudeküll üks neist, kes on küla ilusamaks ja pilkupüüdvamaks muutnud.

Jaak Uudeküll omakorda ei olnud kitsi vallavalitsuse kiitmisega, kes on tema majaehituste suhtes väga mõistev olnud, nii et kõik ametlikud toimingud on kulgenud kiiresti.

Kakskümmend aastat külas

Evald Kirsip on Piisupis elanud rohkem kui veerand sajandit. “Küla on hästi ilus, orud ja mäed. Maaelu on mulle meeltmööda - hea ja vaikne,” ütles 85aastane mees.

Ta meenutas, et pidas Piisupis ka põldu, kus kasvasid kartulid, porgandid, kaalikad.

“Praegu on väike aialapp, me naisega oleme vanad, sellestki on küll,” rääkis Evald Kirsip.

Kunagi olid mehel loomadki, lausa hobused. Praegu on tal küll ainult kass - isepäine loom, kes hommikul läheb ja õhtul tuleb.

Pärit on Evald Kirsip Väike-Maarjast. “Seal pidasin KEKis üle kahekümne aasta ehitusbrigadiri ametit, tookord oli see tähtis ametikoht,” meenutas mees. Evald Kirsipi meelest pole elul viga, ainuke probleem, et vanust on kogunenud omajagu. Aga ta saab kõigega veel ise hakkama.

Endel Sahkur on Piisupi elanik olnud suurema osa elust. Ta meenutas, et Nõukogude ajal asus Piisupis Põdrangu sovhoosi Järvajõe osakond. “Peakontor oli siis Naisteväljal,” rääkis Sahkur. Enne sõda oli aga kogu jõeäärne soine maa heinamaa, kus hobused ja loomad süüa said.

69aastane Sahkur meenutas, et koolis käis ta Porkunis, kus toona asus piirkonna kool. “Kui ma noor olin, siis oli siin inimesi ikka rohkem, kõikides majades elati,” rääkis mees.

Ta ütles, et üldiselt on ta praegu rahuliku külaeluga rahul. “Saan endaga veel ise hakkama, toon vee ja puud tuppa, teen kodutööd ära,” lausus Sahkur.

Järved, mis suvel kuivavad

Piisupi lähedal metsas asub seitse-kaheksa väikest järve, millest üks kannab ka Piisupi järve nime. Järvedes on vett suurvee ajal, suveks need aga kuivavad.

“Minu luureandmed ütlevad, et praegu järvedes vett on,” ütles Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.

Tegemist on Porkuni-Lemmküla järvestikuga, mis on kuni viis kilomeetrit Porkunist põhja poole ulatuv, üldjoontes põhja-lõunasuunaline järvedeahel.

Lõuna poolt lugedes on selle aheliku tähtsamad lülid Porkuni järv, Piisupi järv, Sahkjärv, Ratasjärv, Võhmetu järv, Mardihansu järv, Kannukse soon, Lemmküla järv ja Süsijärv. Lisaks neile on ahelas veel mitu väiksemat järvekest.

Kõik järved peale Porkuni järve on ajutised - täituvad kevadel karstiveest ja kuivavad suve teisel poolel.

Piisupi järv on ligikaudu nelja hektari suurune ajutine veekogu, mille keskel on väike saar. “Siin saare peal on laagriski oldud,” lausus Uudeberg. (VT)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5