| |
|
 |
Eurogame'i finalistidele anti selga erinevat värvi särgid, võitjana väljusid võistlusest sinised.
Foto: Egne Liivalaid |
 |
Haridus: Koolipingi asemel eurosaadikutoolis
16.11.2006 00:01
Meelis Lainvoo, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Täpselt nädala eest veetis 27 peamiselt Väike-Maarja
gümnaasiumi noort töise päeva Strasbourgis Euroopa Parlamendi määratu suures
klaasist amfiteatris.
Sellel nädalal Prantsusmaal Strasbourgis Louise Weissi nimelises hoones oma korralist istungjärku pidavate Europarlamendi liikmete toolidel istus möödunud neljapäeval pool tuhat noort, kes olid kokku sõitnud 13 ELi liikmesmaalt. Teiste seas oli Europarlamendi infobüroo Euroscola-nimelises programmis osalema valinud rühma noori Eestist.Ühine nimetaja rahvatants Põhiliselt Väike-Maarja gümnaasiumi 16-19aastased koolinoored viis Strasbourgi sama kooli alglassiõpetaja ja huvijuht Egne Liivalaid, kes tänavu valiti Lääne-Virumaa aasta tegijaks huvihariduse valdkonnas. Euroscolale sõitnud rühma tuumiku moodustasidki noored, kes Liivalaia käe all rahvatantsuga tegelevad. Projekti Euroscolal osalemiseks kirjutas õpetaja juba selle aasta kevadeks, kuid siis jäädi valikust välja. “Nüüd õnnestus see sõit ikka ära teha ja nii palju kui mul noortega juttu on olnud, siis kõigile meeldis,” ütles Liivalaid. Strasbourgis ootas kolmapäeva hilisööl Frankfurdi kaudu kohale jõudnud eestlasi neljapäeval ees tõsine ja tihe tööpäev, mis kestis poole üheksast hommikul kuni kuueni õhtul. Juba Eestis maarjalaste eeskõnelejaks valitud Väike-Maarja gümnaasiumi XIIa klassi noormees Margo Nõukas kiitis parlamendipäeva. “Minule küll jäi väga positiivne mulje,” tähendas ta. “Võin väga vabalt minna ja olla seal. Mulle sedalaadi tegevus meeldib.” Eestlased paistsid silma Päev algas osavõtjate registreerimisega ning päevapasside jagamisega. Pärast kerget hommikueinet ja mitmekeelsete töörühmade moodustamist juhatati osavõtjad suurde ringikujulisse istungitesaali, kus vastuvõtjad tutvustasid Euroopa Parlamendi tööpõhimõtet ja ametnike igapäevast tegevust. Seejärel pidas iga delegatsiooni esindaja minutilise kõne, eestlastest Margo Nõukas, kes paistis silma nii korraliku keelekasutuse kui ka soliidse välimusega. Vitaalsemate lõuna- ja lääneeurooplaste sekka esialgu ära kadunud eesti noored tõestasid oma tublidust aga päeva käigus - nii tööga mitmerahvuselistes töörühmades kui ka Euroopa-teemalises mälumängus Eurogame. Eurogame finalistide hulka pääsenud neljast neljaliikmelisest võistkonnast kolmes oli maarjamaalaste esindaja. Väike-Maarja gümnaasiumi Xb klassi poisil Koit Vilibergil õnnestus üks üldvõitja-gloobus ka kodusele Lääne-Virumaale tuua. Eurogame on mäng, mis koosneb 20st Euroopa Liidu liikmesmaadel kõneldavates keeltes esitatud küsimusest, millele tuli eri rahvuste esindajatest kokku pandud neljaliikmelistel võistkondadel nelja väljapakutud variandi seast õige vastus leida. “Minu rühmas oli siis sakslane, prantslane, portugallane. Sakslane ja prantslane ei osanud üldse inglise keelt, portugallane oli täiesti tark, tema oskas enam-vähem kõigile vastata. Ma ise teadsin kindla peale kahte vastust,” rääkis mängu võitja Koit Viliberg. Sisulisim töö toimus pärast lõunat Euroopa Parlamendi komiteede ruumides, kus viide töörühma jaotatud noored diskuteerisid Euroopa prioriteetide üle. Iga töörühm määras enda hulgast esimehe ja protokollija, kes lõppistungil keskustelude tulemusel sündinud raporti plenaarsaalis ette kandsid. Hakkas silma, et ei esimeheks ega protokollijaks polnud saanud ükski eestlane. “Need, kes ise tahtsid, tõstsid käed, et mina tahan,” rääkis Väike-Maarja gümnaasiumi tüdruk Kadri Altküla. “Või tutvustamisel ütles, et räägib väga hästi inglise keelt, kuid isegi mina - ma ei ole väga tugev inglise keeles - sain aru, et räägivad täiesti valesti. Nad on lihtsalt julgemad ja temperamentsemad, räägivad rohkem, aga nende keeleoskus küll meie omast parem ei ole.” Eesti noori saatsid lisaks Egne Liivalaiale veel õpetajad Maarja Mäe ja Maire Veit.
|