Lugemisaasta avati läinud nädalal Rakke raamatukogus. “Lugeda on mõnus!” leidsid teiste hulgas ka Lõuna-Virumaale tulnud Kilingi-Nõmme lapsed. Foto: Tairo Lutter

Raamatut ja arvutit netiarutelude ja kirjavahetuse kaudu ühendav üleriigiline projekt “Lugeda on mõnus” startis uude tegevusaastasse osalevate koolide kokkutulekuga Rakke gümnaasiumis.

Hommikupoolikusest matkast Rakke ümbruse kultuuriloolistel radadel pidid enam kui 130 raamatusõpra aru andma pärastlõunases viktoriinis.

Projektis neljandat aastat osalev Kilingi-Nõmme gümnaasiumi võistkond, kes jäi ühte mälestuskivi mäletamata napilt teiseks, arvas ühiselt, et lugeda on lihtsalt tore. Hea on loetut teistega internetis arutada. Nii saab kokku toreda seltskonnaga, saab suhelda. Rakkesse polnud ükski kilinginõmmelastest varem sattunud pikemalt kui läbisõidul.

Rongitäis lugejaid

Programmi algatus tuli Tallinnas Nõmme gümnaasiumist ja see käib nõnda, et lepitakse sügisel kokku raamatud, mida loetakse ja arutatakse. Esialgu on neid neli-viis, aga iga kuu lisatakse mõni uus. Peale nende tekivad arutlusruumi raamatud, mida vastastikku soovitatakse. Algusest peale on lugemisarutelus “Harry Potter”.

Rakke gümnaasiumi emakeeleõpetaja Leonoore Meerja sõnul on Soome Matilda-projekti eeskujul algatatud programmi eesmärk tuua lapsi lugemise juurde, sest lugejaid on jäänud arvutimaalimas aina vähemaks.

“Kaks korda aastas käime koos, peame ava- ja lõpupidu ning parimad lugejad-arutlejad saavad auhinnaks raamatu,” rääkis Leonoore Meerja ja selgitas, et iga kooli ülesandeks on koostada küsimused ühe raamatu kohta. Nende küsimuste põhjal hakkab käima arutelu.

Koduülesannete põhjal valmib koolide ühistöös järjejutt. Eelmise aasta raamat pole veel trükki jõudnud, aasta varasem “Väljavalitu” on kaante vahel.

Projektis osaleb praegu 13 kooli, nende hulgas ka vene õppekeelega ja kaks kurtide kooli.

Kokkusaamisel Rakkes esitas iga kool enda paariminutise tutvustuse. Kes rääkis ajalugu, kes mängis koolitundi või esitles paberkandja kaudu arvuti-kodulehekülge.

Asjade liikumapanija Nõmme gümnaasium kutsus lugejate juhendajad lava ette laulukooriks ja pani lugemisrongi liikuma Nõmmelt Rakke poole.

“Rong see sõitis tšuhh-tšuhh-tšuhh,” laulis koor, millega vabatahtlikult liitus ka raamatusõbrast kultuuriminister Urmas Paet. “Rattad tegid rat-tat-taa, hakkasid kõik lugema!”.

Rong jõudis õpetaja Anu Ratasepa juhtimisel teha saalis õige mitu keerulist tuuri, kuni kõigi koolide esindajad olid astunud vagunisse ja jõudnud lõppjaama Rakkesse.

Tänavu liitus Kadrina

“Poleks viis aastat tagasi osanud arvata, et sünnib raamatut ja arvutit ühendav liikumine, mis ajaproovile vastu peab,” ütles lugemisaastat avades Nõmme gümnaasiumi emakeeleõpetaja Hele Kriisa ja meenutas, et algusest peale on kaasa löönud Rakke ja Õismäe, tänavu liituvad uutena Kadrina ja Tõrva.

“See projekt on kinnitanud usku, et kõik siin maailmas pole rahas mõõdetav,” lisas ta, nimetades projekti suurima väärtusena kohtumisi paljude toredate inimestega õpilastest-õpetajatest kirjanike ja näitlejateni.

“Lugesin “Koolielust”, et see programm jätkub ja süda ütles, et on aeg kaasa lüüa - see tundus nii ahvatlev,” ütles Kadrina keskkooli emakeeleõpetaja Anneli Särg ja märkis, et arvutiarutelu on käima läinud.

“Osaleda soovijaid on palju ja pärast tänase päeva muljeid on vahest lausa järjekord ukse taga,” lisas õpetaja Ebe Abner.

Raamatuga sooja kohta

Minister Urmas Paet rääkis, et tema armastas lapsepõlves kangesti neid tunde, mis jäid koolist tuleku ja vanemate kojusaabumise vahele. Siis sai mõnusalt ja rahulikult lugeda. “Praegusel aastaajal on kõige mõnusam leida hea raamat ja soe koht, kus seda lugeda,” jagas Paet oma kogemusi.

Rakke vallavanem Andrus Blok tunnistas, et tema polnud just lugeja poiss, aga üritab täiskasvanuna seda tasa teha.

Rakke gümnaasiumi direktori Andi Einaste sõnul on projektist koolile mitut moodi kasu. “Kõigepealt on projekt sillaks raamatu ja interneti, tänase ja homse vahel, teiseks annavad kokkusaamised eri paigus lastele võimaluse näha, et Eesti on laiem kui minu kool või minu linn,” ütles Einaste.

“Samuti on väga oluline, et projektis osalevad noored on leidnud midagi toredat, millega tegelda.”

Need lapsed ei kipu vaba aega pahandustele kulutama, on direktor veendunud.

“Laste lugemishuvi on selle programmiga hoogu saanud, praegu kuulub ringi 31 last, see on rekordarv,” kinnitas Leonoore Meerja.

Tänavuse arutelu põhjateosteks on valitud Helga Nõu “Kuues sõrm”, Leelo Tungla “Varesele valu”, Jaan Tangsoo “Hanejaht” ja Eva Ibbotsoni “Reis merejõele”.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2