Rakvere koolipoiss Priit Põldma kirjutas avaliku kirja haridusminister Tõnis Lukasele. Oma kirjas puudutas Põldma praegu olulisimat probleemi Eesti hariduselus.

Kes on PP?

Priit Põldma on kõrge sõnaandega noormees, noorim Eesti draamakirjanik, kelle teos - näidend “Koerad” - on jõudnud professionaalsele teatrilavale. Autor pani selle kirja 10aastaselt, lavastas Eesti Nuku- ja Noorsooteatris Vahur Keller.

Seega ei saa Põldma kirja ajakirjanduslikuks haibiks pidada. Asja juurde.

Kiri

(kirjaviis muutmata)

Kallis Tõnis Lukas,

olen 13 aastane Rakvere koolipoiss ja käin VII klassis. Ma kirjutan Teile kui haridusministrile. Mul on mure ja see pole sugugi väike. Aga võib-olla on ka.

Asi seisab nimelt selles, et ma leian, et elus läheb väga vaja inglise keelt. Aga selles hästi toredas koolis, kus ma käin, pole mul inglise keele õpetajat. Ma tean küll, et selline häda on teisteski koolides, kuna inglise keele õpetajad lähevad tööle firmadesse, sest seal saavad nad rohkem palka. Ma saan sellest küll aru, aga ma tahaks ikkagi inglise keele selgeks saada.

Kas Teie, kes te olete haridusminister, teate, kuidas seda probleemi lahendada?

Ma tean, et Te ei saa tõmmata õpetajaid kübara seest, nagu mustkunstnik jäneseid tõmbab.

Muide, asi pole sugugi ainult minus, kes ma juba peaaegu eraõpetaja olen leidnud. Meie koolis on vähemalt kaks klassitäit õpilasi, kes tulevikus Euroopa Liidus piisavalt edukalt ei suuda suhelda, kuna neil põhikoolis polnud inglise keele õpetajat.

Hetkel ei oska ma teha muud kui igalt vastutulevalt korstnapühkijalt nööbist haarata, lootuses, et see õnne toob. Saadan Teile kirja ja jään vastust ootama. Loodan, et see, nagu minu kirigi, on kirjutatud käsitsi.

Soovin Teile jõudu ja rõõmu ka siis, kui Te ei leia aega mulle vastata.

Lugupidamisega,

Priit Põldma,

Rakvere eragümnaasium, VII klass.

P.S! Tegelikult puuduvad meie koolis veel ka ajaloo- ja keemiaõpetaja. Ja see pole ainult meie kooli probleem.

Mida teha?!

11. 09. 07

Taustast

Kohtumisel Virumaa õpetajatega 29. augustil Rakvere reaalgümnaasiumi aulas alustas Tõnis Lukas oma juttu osava poliitikuna lubadustest, millega plaanitakse noori õpetajaid kooli tuua ning kuidas kolme aasta pärast saab iga pedagoog laptop’i.

Kui ministri nimekaim Helga Lukas esitas konkreetse küsimuse õpetajate palgatõusu kohta, muutus Tõnis Lukase jutt spetsiifiliseks ja uduseks hämaks, millest võis välja lugeda, et kunagi ehk jõutakse ka, mis aga tegelikult tähendas, et eesti õpetaja on juba ära õppinud ebainimlikult madala palga eest tööd tegema ning saab sellega hakkama edaspidigi.

Praegu ei ole Eesti hariduse kuumim probleem mitte see, et õpetajatel pole sülearvuteid, vaid see, et klassi ees ei seisa inimest, kes räägiks ajaloost, keemiast, inglise keelest, füüsikast!

Öelda, et olukord on katastroofiline ning katastroof on kestnud häbitult ja lubamatult kaua, pole liialdus.

Happy end?

Põldmal õnnestus eile hommikul kooliteel kohatud korstnapühkija kuue küljest eemaldada koguni kaks nööpi. Ning, samal päeval alustas koolis tööd ajalooõpetaja. Põldma usub, et näeb ühel päeval ka professionaalset anglofiili klassi ees seismas.

Mida vastab Tõnis Lukas koolipoisi kirjale, annab VT oma lugejatele teada kohe, kui vastus käes. Seda ka juhul, kui Lukas saadab Põldmale korstnapühkijate aadresse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.36