Lahusolu eludraama

Inna Grünfeldt
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisa Aibel ja Tarvo Sõmer
Liisa Aibel ja Tarvo Sõmer Foto: Rakvere Teater

Elasid kord mees ja naine. Üks kirjutas, teine mängis näitemänge. Ajafaktor on hajunud ja täna haaravad nad taas telefoni. Et rääkida. Kas nende hääl ületab lahusolu ookeani?

Kolmekümne merre voolanud aastaga on jõudnud tehnikas mõndagi muutuda ning lauatelefon pole enam ammu ainus sidevahend. Aga võimalus seda Skype’ile ja suhtlusportaalidele eelistada on olemas.

Mõne aastakümnega pole inimese olemuses suurt midagi muutunud. Siiski on internet teadvust viimase kümnendi jooksul üksjagu mõjutanud. Maailm on palju kiirem ja väiksem kui aastal 1987, kui “Lahuselu”, mis Rakvere teatris äsja Kalju Komissarovi lavastuses publiku ette astus, Londonis esietendus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles