Äsja lõppenud 2009. aastal sõlmiti abielusid viimaste aegadega võrreldes üpris vähe ja lahutati rohkelt. Samuti oli üllatavalt palju neid, kes jõudsid ühe aasta sees nii abielluda kui lahutada.
Juhtkiri: Kokku ja lahku
9. jaanuar 2010, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalik, et osa noorte arvates peab abielu sõlmimisega kaasnema uhke pulmapidu, ja kui pulmi pidada ei jaksa, jääb abiellumine ära.
Ometi on abielu mõte liidus, mille puhul mõlemad pooled tunnustavad üksteist. Nõnda on otsustatud see samm siiski ette võtta ka tagasihoidlikult, ilma suure seltskonnata, lihtsalt kahekesi.
Ühelt poolt on abielu staatus jätkuvalt ideaaliks, teisalt muutumas üha teisejärgulisemaks. Kuna lääne ühiskond suhtub väga liberaalselt nii vabaabielusse kui isata lastesse, on abielu kui materiaalne liit oma tähtsust kaotamas.
Põhjuseks on suuresti naiste poolt välja võideldud (või kaotatud) võimalus ise ennast üleval pidada. Oli ju ajalooliselt abielu naisele praktiliselt ainuke võimalus endale elatist kindlustada.
Ka nõukogude ajal olid abiellumise põhjused tihti praktilised ning kooselu seadustamiseni viis sageli naise rasestumine.
Eelmisel aastal avaldatud Tartu ülikooli uuringus leiti, et perekonna mõiste, suhtumine abiellu, lahutustesse ja laste saamisesse on taasiseseisvumise järel muutunud.
Eesti on mõjutatud läänelikust kultuurist, kus on kombeks, et enne pere loomist tuleb ülikoolis käia, maailma avastada, reisida, ainult enesele elada, karjääri teha ja erinevaid suhteid proovida. Ja alles siis abielluda, kui ka õige inimene on leitud.
Filmidest ja seriaalidest on meie kultuuri tulnud palju mõjutusi. Kas või praeguse põlvkonna oskus või oskamatus suhteid hoida. Kui ei klapi, läheme lahku ja proovime uuesti.
Üldiselt peetakse Eestis vabaabielu abieluga võrdseks, ainsad, mis vahet teevad, on õigusaktid. Ja abielu juriidilist poolt ei tohiks alahinnata.
On neid, kes pärast pikka kooselu otsustavad abielu kasuks, ja neid, kes mitte. Näiteks oli üks paar maavalitsuse andmetel koos elanud 1984. aastast, abiellusid nad alles mullu.
Nii et lõpuks on ikka iga inimese enda otsustada, millal see otsus tehakse.