Katrin Uudeküll tunneb oma kodutalu õuel rõõmu selle sügise esimesest lumest. Foto: Tairo Lutter

Rääkige oma õpingutest ja reisidest võõrsile?

Aastatel 1998-2003 õppisin Tartu ülikooli majandusteaduskonnas, omandasin bakalaureuse kraadi rahvamajanduses majandusprotsesside modelleerimise, välismajanduse ning turunduse erialal.

2003. aasta maist asusin tööle rahandusministeeriumis majandusanalüütikuna, kus töötan senini.

Välismaa kogemused on seotud 2002. aastal viis kuud USAs töötamise ja reisimisega. Terve aasta (septembrist 2004 augustini 2005) õppisin Iirimaal, kus omandasin magistrikraadi Euroopa majanduse ja avaliku halduse alal.

Kuidas algas teie kodulooline tegevus?

Esimene suurem ettevõtmine kodukohas oli suguvõsa kokkutuleku “Uudeküllid 200 a Uudekülas” korraldamine 2004. aasta juulis, enne minu Iirimaale minekut. See oli parajalt suur ettevõtmine, mis andis julgust, jõudu ja hea kogemuse edasiseks.

Pärast Iirimaalt naasmist sukeldusingi veel suurema hooga Uudeküla ja Tamsalu valla tegemistesse. Eks aasta jagu karastumist võõral maal andis kinnitust, et kodu on parim koht maailmas. Nüüd olen terve aasta põhitöö kõrvalt aktiivselt edendanud koduküla elu ning volikogu liikmena käsitlenud valla probleeme.

Jõudu ja energiat annavad senised kordaminekud, lähedaste toetus ning tublide Uudeküla elanike aktiivne kaasalöömine küla ühistegemistes.

Kaheksandat põlve elab teie suguselts Uudekülas. Teie suguvõsast on sirgunud palju tuntud inimesi. Näiteks olümpiavõitja Jaak Uudmäe ja legendaarne kultuuri- ja spordielu organisaator, praegu 97aastane Oskar Uudeküll. Palun rääkige oma suguvõsast?

Uudekülas on minu juured. Kaks aastat tagasi suurel suguvõsa kokkutulekul olid tamme istutamise juures minu isa Mart, vend Martin ja tema poeg Juhan, vastavalt kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda põlvkonna Uudeküllid, kes ise elavad ja kelle esivanemad on meesliini pidi järjepidevalt elanud Uudekülas nüüdseks juba 200 aastat.

Huvitav on kuulata vanemate inimeste jutte sellest, mida tehti Uudekülas 70-100 aastat tagasi. Näiteks lugu sellest, kuidas minu vanavanavanaisa Karel rajas Uudekülasse surnuaia ja sattus ühtlasi pahuksisse Ambla kirikuõpetajaga. Kareli poeg Gustav sõitis merd kaubalaevadel ja võttis aafriklaste poolel osa isegi buuride sõjast 1900. aastal, hiljem aga sattus Ameerikasse kullakaevandusse tööle. Tänapäevani on alles Gustavi kirju tema meresõitudest ja huvitavast elust.

Põnevad on ka lood sellest, kuidas Uudekülas koolis käidi ja sporti tehti, kuidas lapsed ja noored omavahel suhtlesid, kuidas perekondade viisi marti joosti. Eeskujuks on minu vanaonu, Kareli pojapoeg Oskar Uudeküll (97), kes oma noorusajal 1930ndatel oli silmapaistev kohaliku elu edendamise aktivist ja organisaator.

Tahaks, et taas oleks külaelu mitmekesine ja rõõmsaid tegemisi rohkem.

Rääkige lähemalt jäähokiväljakuga seotud plaanidest ja ettevõtmistest.

Uudeküla elu edendamisega alustas Aadu Uudmäe, kelle initsiatiivil loodi MTÜ Uudeküla 2004. aasta suvel. Mittetulundusühingul on võimalik taotleda toetust külaelu edendamiseks. Kõigepealt tuli koostada arengukava ning teha kodulehekülg.

Mina olin sel ajal Iirimaal õppimas. Külaeluga hakkasin tegelema 2005. aasta septembrist - lõpetasin arengukava koostamise, toimetasin Uudeküla infolehte, koos korraldasime heakorratalguid. Esimest korda peeti Uudeküla talvepidu ja ehitati lumelinna. Kirjutasime projekti külaplatsi ehitamiseks. PRIAst ei õnnestunud toetust saada, jagasime projekti väiksemateks osadeks ning valla toetusega alustasime sellegipoolest külaplatsi rajamist.

Sel aastal tegime pinna siledaks ja külvasime muru, järgmisel aastal ehitame külakiige, lõkkeaseme istepinkidega, lastemänguväljaku, WC ja muud. Toetust saime ka kohaliku omaalgatuse programmist. Väljavaated on head.

Vahva ettevõtmine Uudekülas on ka minu venna, Martin Uudekülli jääväljaku projekt. Juba eelmisel talvel rajas Martin Uudekülasse liuvälja, kus nädalavahetustel peeti väga kaasahaaravaid hokilahinguid. Eesti Jäähoki Liidu presidendi Priit Vilba õhutusel plaanisime ehitada täismõõtmetes (30 m x 60 m) hokiväljaku kõvakatte, poordide ja valgustusega.

Mõtleme, teeme plaane, räägime läbi võimalike sponsorite ja toetajatega, kui kõik hästi läheb, alustame järgmisel suvel. Pöidlad pihku!

Olete võtnud südameasjaks inimesi kodukohta tagasi oma juurte juurde kutsuda. Tänuväärt ettevõtmine on Tamsalu infolisti käivitamine, mis hoiab Tamsalu vallaga seotud inimesi kaugemal ja lähemal siinse eluga kursis. Mida uut on infolistiga teoksil?

Praegu uurin info liikumist Tamsalu vallas, seejärel arendame I-COIN projekti raames välja Tamsalu valla kodulehekülje, et see oleks informeeriv, tänapäevane, süsteemne ja mugav kasutada.

Hästi töötav kodulehekülg hakkab toetama ka infolisti. Uuringu tulemused näitasid, et värskenduskuuri vajab ka Tamsalu ajaleht. Tegemist on palju. Peaasi on panna teave liikuma, et oleks ülevaade, mida Tamsalu vallal on inimestele pakkuda ning millised on Tamsalu valla arenguteed.

Millisena teie majandusspetsialistina näete Tamsalu valla ja Uudeküla tulevikku?

Kui suudame mujal ilmas igasuguseid kasulikke kogemusi omandanud haritud inimesi Tamsalu valda elama kutsuda ja neid ühtlasi valla kasuks tööle rakendada, siis lootust on. Tamsalu asub parajal kaugusel Tartust ja Tallinnast, millega on ka rongiühendus. Tööl käimiseks on üsna lähedal kiiresti arenenud Rakvere.

On olemas mitmesuguseid kõrgelt tasustatud töökohti, mille jaoks ei ole vaja muud kui kabinetti, töölauda ja Internetti. Lasteaiad ja koolid on meil heal tasemel. Aktiivsele inimesele on palju vaba aja veetmise võimalusi (ujula, valgustatud tervise- ja suusarajad).

Asume looduskaunil Pandivere kõrgustikul. Jääb veel kinnisvara arendamiseks lahendusi otsida. Kui keegi tahab midagi teha, siis teha on Tamsalus küll ja küll, igas mõttes!

(P. S. Kas olete täheldanud, kuidas Rakvere on arenenud? Kui hästi tahta, on paljusid asju võimalik kiiremini saada, kui te arvata oskate! Siht peab olema silme ees.)

Sirgunud olete maakodus, reisinud ja töötanud võõrsil, kuid tagasi pöördunud oma sünnikohta. Mida ütlete nendele noortele eestimaalastele, kes kipuvad Eestist võõrsile minema?

Võõrsil just tulebki käia. Siis oskavad inimesed paremini hinnata kõike seda, mis meil Eestis on - neli aastaaega, kohupiim, mitmekesine loodus, eesti keel, saun, oma inimesed ja palju muud.

Võõrsil on võimalik õppida ja kogemusi omandada. Eestis on hea elada. Tõsi küll, on ka puudusi. Suured puudujäägid on teeninduskultuuris ning inimesed keskmisest mornimad ja kadedamad. Kui pikemalt jälle Eestis olla, siis harjub ära.

Olete noor inimene ja kodu rajamine alles ees. Kus soovite näha oma tulevast kodu?

Olen selle üle mõelnud, nii et pea tossab. Lahendusi otsides olen jõudnud arusaamiseni, et minu kodu peab jääma varem või hiljem ikka Uudekülasse või selle lähiümbrusesse - oma maja, ümbritsetud põldude ja metsadega, ei ühtki naabrit silmapiiril. Linnas elamine on minu jaoks vangistus. Kui mul oleks mõnus maja ilusas kohas, aga mõnes teises paigas Eestis, oleksin seal võõras. Uudekülas aga on juured ja oma inimesed, omad rajad ja omad metsad, ilusad mälestused. Eks aeg näitab, kuidas asjad tegelikult kujunevad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0