Hilissügisel ja talvel on metsaveeres jalutav põder üsna tavaline vaatepilt. See loom jäi fotosilma ette Tapa-Jäneda teel. Foto: Tairo Lutter

“Selles, et põdrad, nagu ka teised loomad sügiseti teele jooksevad, ei ole midagi erakordset. Selliseid õnnetusi juhtub igal aastal,” ütles RMK Loobu metskonna metsaülem Eerik Väärtnõu, kelle sõnul otsivad loomad praegu paremaid toidukohti.

“Paraku on nii, et liiklus meie teedel läheb järjest tihedamaks ja autod paremaks. Kui auto ja loom teel kokku saavad, jääb kannatajaks viimane,” nentis Väärtnõu.

Metsaülema sõnul näitavad kevadised loendusandmed, et põtru on Loobu metskonna metsades suhteliselt palju.

Sagadi elaniku, loodusretkede juhi ja jahimehe Peeter Hussari sõnul on uued autod vaiksed ja liiguvad kiiremini, isegi kui põder näeb autot, ei taju ta, et see on ohtlik.

“Kui autod sõidaksid aeglasemalt, jõuaks loom tõenäoliselt reageerida ja eest ära minna,” arvas Hussar, kelle sõnul jääb väga harva loomi jahimehe auto alla, sest kütid oskavad alateadlikult ümbrust paremini jälgida.

“Kui puulehed on langenud, peab loom hakkama midagi muud sööma. Näiteks võrseid ja oksi, mida sügisel tihedas metsas enam ei ole, ja nii liiguvadki loomad teepervedele. Teine asi, mis loomad liikuma paneb, on jaht,” loetles Peeter Hussar põhjusi, miks praegusel aastaajal loomadega tavapärasest rohkem õnnetusi juhtub.

“Üle mõistuse palju põtru praegu Eesti metsades ei ole,” ütles Rakvere jahindusklubi direktor Riho Reinberg.

Reinbergi sõnul kantakse hukkunud põder maha, et oleks ülevaade nende arvukusest, kuid jahilimiiti see ei mõjuta. Kütitakse ikka nii palju, kui lube on väljastatud.

“Jahimehi on süüdistatud, et nad saavad hukkunud põdra endale. Tegelikult ei saa surnud loomast suurt midagi ja ta tuleb seaduse järgi maha matta,” rääkis jahimees Peeter Hussar.

Põdrajaht kestab 15. detsembrini. Täiskasvanud looma võib lasta kuni 30. novembrini, sealt edasi võib küttida vaid vasikaid. Lääne-Virumaal võib tänavu lasta kokku 370 looma.

Riho Reinberg ei osanud täpselt öelda, kui palju loomi Rakvere jahindusklubis tänaseks lastud on, sest uusi andmeid laekub järjest. “Haljala jahisektsioonist oleme saanud juba 31 tagastuslehte,” lisas ta.

Eesti metsade suurim loom

Põdrale on iseloomulikud pikk ülamokk ning mitmekümnesentimeetrine habe lõua all, suured ja ülimalt liikuvad kõrvad, sabajuppi aga kõigest nelja kuni viie sentimeetri jagu.

Koguka looma kasukas on helepruun, jalad helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega.

Isased põdrad ehk pullid saavad uhkeldada suurte labidakujuliste sarvedega, samuti kaaluvad nad emastest tunduvalt rohkem.

Põder toitub ainult taimedest, süües suvel keskmiselt 40 ja talvel 20 kilogrammi rohtu ja puuoksi päevas.

Jooksuaeg on põtradel sügisel: augusti lõpust oktoobri lõpuni. Kui pulmaaeg käes, meelitavad põdralehmad oigeid meenutavaid häälitsusi tehes kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama.

Põdraema toob aprillis või mais ilmale ühe, vahel kaks vasikat. Põdralapsed kaaluvad sündides 6-15 kilo ning on kaetud heleda titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad noored põdrad rohtu näksima, ema imetab neid hilissügiseni.

Põdrad on liikuvad loomad, kes vahetavad vastavalt aastaajale ka kodupaika. Suvel eelistavad nad soostunud metsi ja elavad kas üksi või väikestes rühmades, talvel kogunevad lumevaesematesse ja kuivematesse metsatukkadesse karjadena.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0